"See (Venemaa - toim.) kallaletung põhjustab jätkuvalt surma, tsiviilelanike kannatusi ning rikub rahvusvahelisi norme ja lepinguid. Venemaa on endiselt suurim, pikaajaline ja kõige otsesem oht ​​Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule ning NATO peab oma Venemaale lähenemise viisi põhjalikult ümber mõtlema. Allianss peab olema valmis kõikvõimalikeks ettenägematuteks olukordadeks," seisab kohtumise lõppdokumendis, millega ühinesid Eesti, Läti Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Taani, Norra, Soome, Rootsi ja Islandi riigipead.

Kohtumisel osalesid ka NATO peasekretär Mark Rutte ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Eestit esindas president Alar Karis.

"Arutasime ettevalmistusi eelseisvaks NATO tippkohtumiseks Haagis, sealhulgas meie kindlat pühendumust suurendada oluliselt kaitsekulutusi ja tugevdada kaitsetööstuse võimekust vastuseks ohule, mida Venemaa kujutab endast Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule ja selle käimasolevale ründesõjale Ukraina vastu," öeldi dokumendis.

Riigijuhid leppisid kokku ka selles, et teevad rohkem Atlandi-ülese kaitsetööstuse tugevdamiseks, tootmise laiendamiseks ja kiirendamiseks.

"Euroopa julgeoleku tagamiseks kutsume üles NATO ja EL-i koostöö täielikule rakendamisele ja edasisele tugevdamisele, eriti sõjaliste võimete ja liikuvuse valdkonnas, kõrvaldades normatiivsed tõkked."

Dokumendis rõhutatakse ka, et Ukraina julgeolek on piirkonna julgeoleku lahutamatu osa.

Samuti kinnitasid riigijuhid taas oma toetust Ameerika Ühendriikide osalemisele rahu saavutamisel ning rõhutasid oma tunnustust Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitud koalitsiooni pingutustele rahu ja julgeoleku valdkonnas ning oma otsustavust jätkata innukat panustamist selle tegevusse.

"Me tervitame Ukraina otsusekindlust osaleda rahuprotsessis, kuid kahjuks ei ole Venemaa seni suutnud näidata tõelist tahet püüelda rahu poole," seisis kohtumise lõppdokumendis.

Selles öeldi, et juuni lõpus toimuv NATO Haagi tippkohtumine "peaks selgelt näitama NATO jätkuvat toetust ja pühendumust Ukrainale".

"Me seisame kindlalt liitlaste otsuses ja pühendumuses Ukraina pöördumatule teele täielikule lõimumisele Euroopaga, sealhulgas NATO liikmelisuse suunas. Ukrainal on õigus valida oma julgeolekukorraldus ja määrata oma tulevik ilma igasuguse välise sekkumiseta," ütlesid liidrid.

Uudisteagentuuri BNS teatel ütles Rutte, et Ukraina liikmesuses on kõik kohtumisel osalenud liitlased kokku leppinud ja seda ei saa vaadelda Venemaaga peetavate rahukõneluste osana.

Rutte sõnul arutatakse Ukraina küsimust mitte ainult Vilniuses, vaid ka Haagis.

Kuigi Kiievil puudusid tegelikud väljavaated NATO-ga lähitulevikus liituda, tungis Venemaa  2014. aastal Ukrainale kallale, alustades Krimmi annekteerimise ja varisõjaga Donbassis.

Ukraina esitas NATO-ga liitumisavalduse 2022. aasta septembris, mitu kuud pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust. Ametlikku kutset ei ole riik  saanud, sest 32 liikmesriiki peavad selles küsimuses üksmeelele jõudma.

Lisaks leppisid kohtumisel osalenud riigijuhid kokku Venemaa ohjeldamise jõupingutuste tugevdamises, peamiselt surve suurendamisega EL-i sanktsioonide kaudu.

Avalduses märkisid riigid, et on valmis rakendama Venemaa suhtes uusi sanktsioone.

"Püüame võtta Venemaa rahvusvahelisel tasandil vastutusele Ukraina-vastase agressiooni, sõjakuritegude ja muude julmuste eest. Venemaa vara peaks jääma külmutatuks, kuni Venemaa lõpetab oma agressiooni ja hüvitab Ukrainale tekitatud kahju," seisis dokumendi tekstis.

Riigid mõistsid hukka ka Põhja-Korea, Iraani ja Hiina toetuse Venemaale ning Venemaa kasvava hübriidtegevuse Euroopa riikide vastu – sabotaaži, väärteabe levitamise, küberrünnakud, rände ärakasutamise, teabega manipuleerimise, valimisprotsessidesse sekkumise, nn varilaevastiku kasutamise ja õhuruumi rikkumised.

"Selle tegevusega püüab Venemaa õõnestada meie julgeolekut, nõrgestada toetust Ukrainale ja kõigutada meie ühiskondade stabiilsust. Need pahatahtlikud pingutused ei saavuta oma eesmärki," ütlesid riigijuhid.

Dokumendis kiideti ka Moldovat "tema pingutuste eest säilitada püsikindlus ja jätkata reforme Euroopaga lõimumise suunas".

Riigid leppisid kokku ka selles, et teevad koostööd "tõhusama partnerluse" nimel.

"Eelkõige EL-iga, aga ka meie partneritega naabruses, India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja lõunas," seisis tekstis.

Järgmine Bukaresti üheksa tippkohtumine toimub 2026. aastal Rumeenias.

Kaitsekulud viiele porotsendile

Esmaspäeval Vilniuses toimunud Bukaresti üheksa ja Põhjamaade riigijuhtide kohtumise lõppavalduses rõhutati eesmärki saavutada pikaajalise eesmärgina vähemalt viie protsendi sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kulutamine riigikaitsele.

Tekstile kirjutasid alla Vilniuse tippkohtumise kaasesimehed - Leedu president Gitanas Nausėda, Poola president Andrzej Duda ja Rumeenia president Nicușor Dan.

"Tekkivate julgeolekuohtude ja -väljakutsetega tõhusaks tegelemiseks kavatseme eraldada kaitsele ja sellega seotud investeeringutele vähemalt  viis protsenti SKT-st," seisab tekstis.

"Kutsume kõiki liitlasi üles suurendama oma investeeringuid nii riiklikul kui ka kollektiivsel tasandil, tagades, et neil on plaanide elluviimiseks ning usaldusväärse valmisoleku, heidutuse ja kaitsevõime loomiseks piisavalt ressursse," seisab avalduses.

Kuivõrd Ameerika Ühendriigid avaldavad liitlastele survet kulutada kaitsele  viis protsenti oma SKT-st, püüavad diplomaadid hiljem Haagi tippkohtumisel kokku leppida kohustuse jagamises kaheks osaks.

Ettepaneku kohaselt suurendataks kaitsekulutuste rahastamist 3,5 protsendini SKT-st ja eraldataks veel 1,5 protsenti SKT-st kaitsega seotud vajadustele, näiteks kaheotstarbelisele taristule.

NATO peasekretär Mark Rutte, kes saabus Vilniusese kohtumisele, ütles varem esmaspäeval, et alliansi liikmed peavad võtma endale kohustuse suurendada kaitsekulutusi, kuid ei täpsustanud konkreetset osakaalu SKT-st.

Rutte: Washingtonis nõustusid kõik liitlased Ukraina liikmesusega

NATO peasekretär Rutte meenutas, et 2024. aasta suvel Washingtonis toimunud tippkohtumisel kinnitasid liitlased, et toetavad Ukraina ühinemist alliansiga.

"Washingtoni tippkohtumisel kinnitasid kõik 32 liitlast, et Ukraina tee NATO-sse on pöördumatu. Sellel ei ole kindlat tähtaega, see ei ole rahukõneluste osa, vaid liitlaste pikemaajaline pühendumine, milleks me praegu silda loome," ütles Rutte Vilniuses.

Möödunud nädalal ütles USA president Donald Trumpi saadik Ukrainas Keith Kellogg, et Venemaa mure NATO idasuunalise laienemise pärast on õigustatud ja et USA ei soovi näha Ukrainat USA juhitavas sõjalises liidus, vahendas Reuters.

Reutersi raporti kohaselt soovib Venemaa Ukraina rahuleppes NATO kirjalikku lubadust, et liit ei laiene ida suunas.

Rutte rõhutas ka, et liitlased peavad suurendama kaitsekulutusi, kuid ei nimetanud konkreetseid arve. 

"Keskendume kaitsekulutustele. Me teame, et Venemaa, Hiina, Põhja-Korea ja Iraan teevad koostööd ning Venemaa on olnud NATO-le pikaajaline oht. On oluline, et langetaksime Haagis vajalikke otsuseid nii kulutuste kui ka tootmise vallas," sõnas Rutte.