Riigid nõustusid külmutama paremäärmuslastest Ben-Gviri ja Smotrichi varad ja kehtestama neile reisikeelu.

"Itamar Ben-Gvir ja Bezalel Smotrich on õhutanud äärmuslikku vägivalda ja palestiinlaste inimõiguste tõsiseid rikkumisi. Need teod ei ole vastuvõetavad," ütles Suurbritannia välisminister David Lammy koos Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Norra välisministriga tehtud ühisavalduses.

"Seepärast oleme nüüd võtnud vastu meetmed, et need isikud vastutusele võtta," seisis avalduses.

Kaks asjaga otseselt kursis olevat allikat ütlesid, et sanktsioonide hulka kuuluvad finantspiirangud ja reisikeelud.

Iisraeli välisminister Gideon Saar ütles, et samm on "pöörane" ja et Iisraeli valitsus peab järgmise nädala alguses erakorralise koosoleku, et otsustada, kuidas "vastuvõetamatule otsusele" vastata.

Hebroni mägedes uue asula avamisel kõnelenud Smotrich kritiseeris Suurbritanniat otsuse eest. "Suurbritannia on juba korra püüdnud takistada meil oma kodumaa hälli rajamast ja me ei saa lasta seda uuesti teha," sõnas ta.

Samal ajal kui viis riiki teatasid Iisraeli ministrite vastu suunatud meetmetest, teatasid Ameerika Ühendriigid hoopis, et kehtestavad sanktsioonid üksikisikutele ja heategevusorganisatsioonidele, kes pakkusid rahalist toetust Hamasile ja teisele Palestiina rühmitusele.

Eelmisel kuul avaldasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kanada juhid Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu valitsusele survet, et see lõpetaks Gaza abistamise blokaadi. Riigid lubasid ka "konkreetseid meetmeid", kui Iisraeli uus sõjaline pealetung Gazale ei peatu.

London peatas möödunud kuul ka kaubandusläbirääkimised Iisraeliga, süüdistades riiki okupeeritud Läänekaldal ja Gazas "jõhkra poliitika" elluviimises. Suurbritannia teatas toona ka täiendavate sanktsioonide kehtestamisest Läänekalda uusasunike vastu.

Netanyahu süüdistas Suurbritanniat aga soovis aidata Hamasi ja "ajaloo valel poolel olemises".

Riigid ütlesid ühisavalduses, et teisipäevase tegevuse eesmärk on ohjeldada Iisraeli asunike vägivalda Läänekaldal ja et see on suunatud üksnes isikute vastu, kes "õõnestavad Iisraeli enda julgeolekut". Riigid lisasid, et meetmeid ei saa vaadelda Gaza sündmustest eraldiseisvalt.

"Me oleme jätkuvalt vapustatud tsiviilelanike tohututest kannatustest, sealhulgas olulise humanitaarabi tõkestamisest," öeldi teates. "Palestiinalasi ei tohi Gazast ega Läänekaldalt ebaseaduslikult ümber paigutada ega Gaza sektori territooriumi vähendada."

Välisministrid ütlesid, et soovivad endiselt "tugevat sõprust Iisraeli rahvaga, mis põhineb ühistel sidemetel, väärtustel ning pühendumusel (selle) julgeolekule ja tulevikule".

"Me töötame Gazas viivitamatu relvarahu saavutamise, Hamasi – kellel ei saa tulevikus Gaza juhtimises mingit rolli olla – võetud pantvangide viivitamatu vabastamise, abi suurendamise ja kahe riigi lahenduse poole tee rajamise nimel," seisis avalduses.

Ben-Gvir ja Smotrich on varem ka peaminister Netanyahuga konflikti sattunud. Mõlemad on nõudnud Gaza jäädavat vallutamist ja seal 2005. aastal hüljatud juudi asunduste taasrajamist – Netanyahu on need seisukohad tagasi lükanud.

Iisrael alustas Gazas pealetungi vastuseks Hamasi juhitud rünnakule Iisraelile 2023. aasta oktoobris, milles hukkus Iisraeli andmetel 1200 inimest ja 251 võeti pantvangi.

Gaza tervishoiuvõimude andmetel on Iisraeli vasturünnak hävitanud suure osa Gazast ja tapnud üle 54 000 palestiinlase.