Oluline Ukraina sõja kolmapäeval, 11. juunil kell 20.50:

- Meedia: Ukraina ründas droonidega Tambovi püssirohutehast;

- Venemaa droonirünnakus Harkivile hukkus kolm inimest;

- Ukraina sai Venemaalt tagasi 1212 langenud sõduri surnukehad;

- Washington: USA toetab Ukrainale õhutõrjesüsteemide tarnimist;

- Moskva kinnitusel Ukraina droonirünnak Vene tuumaründevõimet ei kahandanud;

- Serbia president külastab esmakordselt Ukrainat;

- Ukraina: Vene vägi korraldas teisipäeval kolm raketi- ja 75 õhurünnakut;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit.

Meedia: Ukraina ründas droonidega Tambovi püssirohutehast

Venemaa Telegrami kanalite teatel puhkes Venemaal Tambovi oblastis Kotovski linnas kolmapäeva öösel suur tulekahju püssirohutehases

Elanikud teatasid mitme plahvatusest piirkonnas toimunud Ukraina droonirünnaku ajal. Sotsiaalmeediasse postitatud videod näitavad väidetavalt suurt tulekahju tehase läheduses.

Tekkinud kahju ulatuse kohta pole teavet avaldatud.

Venemaa riigimeedia TASS väitis, et Venemaa õhutõrjesüsteemid tõrjusid piirkonna vastu suunatud ulatusliku droonirünnaku, mille tagajärjel puhkes tulekahju. Väljaanne ei maininud rünnakut tehasele.

The Kyiv Independent ei saa tehase rünnaku kohta käivaid teateid sõltumatult kinnitada. Ukraina sõjavägi pole väidetavat rünnakut veel kommenteerinud.

Püssirohutehas on ka varem olnud Ukraina rünnaku sihtmärgiks. 2024. aasta juulis tabas rajatist Ukraina ründedroon, ütles sõjaväeluure allikas ajalehele Kyiv Independent. Tehast ründati varem ka 2024. aasta jaanuaris ja 2023. aasta novembris.

Tambovi püssirohutehas on üks Venemaa suurimaid tööstusrajatisi, mis toodab armeele laskemoona, sealhulgas püssirohtu käsirelvade padrunite jaoks.

Väidetavalt on selle tootmine pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse kolmandiku võrra suurenenud. Tehas kanti USA sanktsioonide nimekirja 2023. aastal.

Ukraina väed korraldavad Venemaa territooriumil regulaarselt droonirünnakuid ja sabotaažiakte, mille sihtmärkideks on sõja

lised objektid, naftatöötlemistehased ja tööstusrajatised.

Teisipäeva hommikul ründasid droonid väidetavalt sihtmärke Venemaa Tatarstani Vabariigis ja Leningradi oblastis.

6. juunil ründasid Ukraina droonid Tambovi oblastis lähedal asuvas Mitšurinskis asuvat Venemaa sõjaväetehast.

Kuna rahuläbirääkimised on takerdunud ja Venemaa keeldub relvarahu aktsepteerimast, on sõda eskaleerunud, märgib väljaanne.

Venemaa hoogustas mai lõpus õhurünnakuid Ukraina linnadele. Vähem kui nädal hiljem viis Ukraina ellu operatsiooni "Ämblikuvõrk", mis väidetavalt kahjustas 41 Vene strateegilist lennukit.

Pärast seda on Ukraina jätkanud Venemaa oluliste sõjaliste objektide sihikule võtmist ja korraldanud rünnakuid raketibaasidele ja ka Krimmi sillale.

Venemaa droonirünnakus Harkivile hukkus kolm inimest

Harkivile tehtud öise vaenlase droonirünnaku tagajärjel hukkunute arv on kolmapäevahommikuse seisuga tõusnud kolmele inimesele, ütles oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.

"65-aastane mees, kes viidi haiglasse äärmiselt raskes seisundis sügavate ulatuslike põletustega, suri just põletuste intensiivravi osakonnas," kirjutas ta Telegramis.

Samuti on kannatanute arv tõusnud 59 inimeseni.

"Vaenlane andis täna öösel droonidega kahele linnaosale 17 lööki," teatas Harkivi linnapea Ihor Terehhov oma Telegrami-kanalis. 

Linnapea Terehhov sõnul põles Slobidskõi linnaosas ühes viiekorrulises elamus üle 15 korteri. Osnovjanskõi linnaosas sai rünnakus kahjustada mitu maja.

Ukraina päästeteenistuse andmetel on kannatanute seas mitu last.

Ukraina sai Venemaalt tagasi 1212 langenud sõduri surnukehad

Ukraina sai Venemaalt tagasi 1212 langenud sõjaväelase surnukehad, teatas Ukraina sõjavangidega tegelemise koordinatsioonistaap (POW) kolmapäeval.

Sõdurite säilmed toodi tagasi mitmest rindepiirkonnast, sealhulgas Harkivi, Donetski, Luhanski, Zaporižžja, Hersoni ja Sumõ oblastist. POW ametnikud rõhutasid, et siseministeeriumi ja tervishoiuministeeriumi uurimis- ja kohtuekspertiisi meeskonnad asuvad selle nimel tööle, et surnukehad võimalikult lühikese aja jooksul tuvastada.

Surnukehade repatrieerimine viidi läbi Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU), relvajõudude, siseministeeriumi, ombudsmani büroo, riikliku hädaabiteenistuse ning teiste riikliku julgeoleku- ja kaitseasutuste koostöös. Operatsiooni toetas ka Rahvusvaheline Punase Risti Komitee.

Teade surnukehade üleandmisest järgneb 2. juunil toimunud Vene-Ukraina kõnelustele Istanbulis, kus lepiti kokku sõjavangide ja langenud sõdurite surnukehade vahetamine.

Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini abi Vladimir Medinski väitis kolmapäeval, et Venemaa andis Istanbulis sõlmitud kokkulepete kohaselt Ukrainale üle 1212 Ukraina sõduri surnukehad, Ukraina tagastas aga 27 Vene sõjaväelase säilmed.

Ukraina pool ei ole avaldanud, kui palju Vene sõdurite surnukehi üle anti.

2. juunil Istanbulis toimunud kohtumisel leppisid Venemaa ja Ukraina delegatsioonid kokku uues sõjavangide vahetamises, kuid relvarahu kokkuleppele ei jõutud. Türgi korraldatud kõnelustel jõuti kokkuleppele raskelt haavatud ja noorte vangide vahetamise kohta, kusjuures Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et mõlemalt poolelt võidakse tagasi saata kuni 1200 inimest. Venemaa lubas ka üle anda kuni 6000 Ukraina sõduri surnukeha.

Pärast Istanbuli kõnelusi on Ukraina ja Venemaa korraldanud juba kaks vangide vahetust 9. ja 10. juunil. Kuigi täpseid arve kohe ei avalikustatud, kinnitas Ukraina raskelt haavatud ja krooniliselt haigete vangide, sealhulgas 2022. aasta Mariupoli piiramise ajal vangistatud ja üle kolme aasta vangistatud vangide tagasisaamist.

Ukraina esitas Istanbulis ka rahuettepaneku, mis nõudis täielikku relvarahu, "kõik kõigi eest" sõjavangide vahetust, röövitud laste tagastamist ja külmutatud Venemaa varade kasutamist Ukraina ülesehitamiseks. Venemaa ei ole sellele ametlikult vastanud.

Washington: USA toetab Ukrainale õhutõrjesüsteemide tarnimist

Ameerika Ühendriikide administratsioon toetab Ukraina varustamist Venemaa raketirünnakute tõrjumiseks vajalike vahenditega, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce 10. juunil nagu vahendas portaal Unian kolmapäeval.

Ajakirjaniku küsimusele, miks USA ei luba Ukrainal hankida hädavajalikke õhutõrjesüsteeme, ja väites, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on avalikult öelnud, et nad palusid USA-lt luba hankida süsteeme, mis võiksid tõrjuda Venemaa rünnakuid, vastas Bruce, et USA on Ukraina suurim toetaja ja kaitsja ega ole vastu Ukraina kaitsmisele maa-õhk tüüpi rakettidega.

Bruce'i sõnul arutati Ukrainale õhutõrjesüsteemide tarnimise küsimust Euroopa partneritega, kellel need süsteemid on.

"Sellega on seotud mitmed eri läbirääkimised, mis ei puuduta välisministeeriumi. Me räägime laskemoonast, hangetest ja kõigest muust sellisest," lisas pressisekretär.

Ta kinnitas, et Ühendriigid teevad jätkuvalt kõik endast oleneva.

"Sellel on palju üksikasju ja ma ei saa sellest rääkida ning ma väidaksin kindlasti vastu sellele, et me ei luba Ukrainal midagi teha. See on alati olnud vastupidi. Meie eesmärk on tagada selle sõja lõpp ja me jätkame sellele keskendumist," märkis Bruce.

Unian edastas varem, et Zelenski teatas Ukraina valmisolekust osta Ameerika Ühendriikidelt relvastust koguväärtusega 30–50 miljardit dollarit. President märkis, et Ukraina loodab relvi osta ka julgeolekutagatisena.

Prantsuse väljaanne Le Monde kirjutas, et Ukraina seisab silmitsi õhutõrjerakettide kriitilise puudusega. Ukraina õhutõrjeraketipatarei ülem ütles lehe ajakirjanikele, et venelased rakendavad aktiivselt mitmesuguseid uuendusi, eelkõige püüdes leida lünki Ukraina õhukaitses.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius teatas hiljuti, et Berliin on andnud Kiievile üle juba veerandi oma õhutõrjesüsteemidest Patriot ega saa rohkem anda. Ta lisas aga, et Saksamaa otsib võimalust osta selliseid süsteeme partneritelt, et need seejärel Ukrainale saata.

Moskva kinnitusel Ukraina droonirünnak Vene tuumaründevõimet ei kahandanud

Venemaa tuumarünnaku võimekus USA vastu ei saanud Ukraina hiljutise lennuväljade rünnaku tagajärjel olulisel määral kannatada, ütles asevälisminister Sergei Rjabkov kolmapäeval.

Tegemist oli Moskva seni kõige detailsema reaktsiooniga Ukraina 1. juunil korraldatud droonirünnakutele mitmel Vene sõjaväelennuväljal paiknenud tuumapommitajate vastu.

"Tuumarünnakuvõimekus USA vastu ei kandnud nende tegude tagajärjel olulist kahju. Meie tuumarünnakuvõimekus USA ja mis tahes muu võimaliku vastase vastu ei kandnud olulist kahju, sest Kiievi antud rünnaku tagajärgede ulatust liialdatakse tahtlikult, ettekavatsetult ja sihipäraselt," rääkis ta Sotšis ajakirjanike küsimusele vastates.

"Teiseks, rünnaku tagajärjel kahjustatud varustuse saab taastada ja taastatakse ning teiseks: mitte kõik see ei ole seotud nende platvormidega, mis on arvatud START-lepingu arvestussüsteemi, mis on selles valdkonnas endiselt, kui soovite, võrdlusnorm," ütles asevälisminister.

Rjabkov selgitas, et "hoolimata asjaolust, et oleme lepingust kinnipidamise peatanud, võib teatud tüüpi relvi ja varustust, mis on selles lepingus sellisena määratletud, liigitada strateegilisteks õhujõududeks".

"Teised süsteemid ei kuulu START-lepingu tähenduses raskepommitajate kategooriasse. Seega ei ole selles osas meie võime antud valdkonnas nõrgenenud," sõnas Rjabkov.

Ukraina on öelnud, et kannatada sai 41 Vene lennukit, ligikaudu kolmandik Venemaa strateegilisest sõjalennupargist.

Serbia president külastab esmakordselt Ukrainat

Serbia president Aleksandar Vučić, kellel on Moskvaga tugevad sidemed, tegi kolmapäeval oma esimese visiidi Ukrainasse pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal ja ütles, et toetab riigi "territoriaalset terviklikkust".

Õigeuskliku elanikkonnaga Balkani riik, millel on Venemaaga tihedad ajaloolised sidemed, on Moskva kolmeaastase Ukraina-vastase agressiooni ajal säilitanud ametliku neutraalsuspoliitika ja on eitanud kummalegi poolele relvade tarnimist.

Kuid viimastel päevadel süüdistas Venemaa Serbia relvafirmasid "katses Venemaale nuga selga lüüa", müües Ukrainale laskemoona.

Vučić osales Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski korraldatud tippkohtumisel Musta mere sadamas Odessas, kuhu kogunesid mitme Kagu-Euroopa riigi juhid.

"Mida ma oma riigi nimel öelda saan, on see, et Serbia jääb väga kindlaks ja vankumatuks ÜRO harta, rahvusvahelise õiguse järgimisel, mis hõlmab ÜRO tunnustatud riikide territoriaalse terviklikkuse kaitset kui kõige olulisemat põhimõtet," ütles Vučić.

Moskva okupeerib suuri alasid Ida- ja Lõuna-Ukrainas.

Vaid mõne nädala eest osales Vučić Moskva Punasel väljakul toimunud võidupäevaparaadil. 

Serbia ja Ukraina pole kinnitanud ega ümber lükanud, et Kiiev kasutab Serbias toodetud laskemoona.

Vučić on püüdnud leida tasakaalu traditsioonilise liitlase Venemaa ja Serbia soovi vahel liituda Euroopa Liiduga, mis on üks Ukraina peamisi toetajaid sõjas Vene vägede vastu.

Nii Serbia kui ka Venemaa jagavad vastumeelsust ja umbusaldust NATO vastu, eriti pärast seda, kui allianss pommitas Serbia vägesid 1999. aastal Kosovo sõja ajal.

Vaatamata Venemaa sissetungile Ukrainasse, keeldub Serbia katkestamast sidemeid Moskvaga, kuigi hääletas ÜRO-s oma pikaajalise liitlase vastu.

Belgrad on suuresti sõltuv odavast gaasist, mida ta ostab Venemaalt.

Ukraina: Vene vägi korraldas teisipäeval kolm raketi- ja 75 õhurünnakut

Vene vägi korraldas teisipäeval kolm raketi- ja 75 õhurünnakut, teatas Ukraina kindralstaap.

Venemaa ründas 10 raketi ja 92 liugpommiga ning kasutas 1264 kamikaze-drooni, edastas kindralstaap.

Teisipäeval leidis aset 167 lahingkokkupõrget Ukraina ja Vene üksuste vahel. Kõige raskem on endiselt olukord Pokrovski suunal, kus leidis aset 36 rünnakut.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 999 200 (võrdlus eelmise päevaga +1120);

- tankid 10 927 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 22 783 (+15);

- suurtükisüsteemid 29 016 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1413 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1183 (+0);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 40 297 (+240);

- tiibraketid 3337 (+7);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 51 579 (+124);

- eritehnika 3914 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.