Eelnõu uue sõnastuse järgi ei või usuorganisatsioonid olla seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse ega vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.

"Järgmine nädal, kas kolmapäev või neljapäev on kolmas lugemine ja siis ta ka vastu võetakse. Ma veelkord rõhutan, et selle seadeuseelnõuga ühtegi usku ära ei keelata, usuvabadust ei piirata, ühtegi kirikut ega kogudust kinni ei panda. See on lihtsalt selline riigipoolne abstraktne norm, mis annab sellise väärtuspõhise hinnangu, et võibolla selline mõjutustegevus ei ole hea ja usuvabaduse ja kanoonilise sideme varjus toimuv mõjutustegevus ei ole päris okei Eesti vabariigis," lausus õiguskomisjoni esimees Madis Timpson "Aktuaalsele kaamerale".