EL võtab Venemaa-vastaste sanktsioonidega sihikule Hiina pangad

Euroopa Liit valmistab ette sanktsioone kahe Hiina panga vastu, mis väidetavalt võimaldasid keelatud kaubavahetust Venemaaga. See on Brüsseli esimene katse sihikule võtta kolmanda riigi pankasid Venemaa sissetungi Ukrainasse toetamise eest.
Neli plaanidega kursis olevat ametnikku ütlesid Financial Timesile, et piirangud lisati Euroopa Komisjoni uusimasse meetmete paketti. Piirangute vastuvõtmiseks on vaja EL-i liikmesriikide ühehäälset toetust.
Selline samm tähistaks olulist eskalatsiooni bloki püüdlustes karistada Hiinat väidetava rolli eest Moskva aitamisel kaubanduspiirangute eiramises, mille eesmärk on piirata välismaiseid tarned Moskva sõjatööstusele.
Kaks ametnikku ütlesid, et kaks väikest Hiina piirkondlikku panka kasutasid krüptovaluutatehinguid EL-i sanktsioonide all olevate kaupade impordi hõlbustamiseks.
Sanktsioonipaketti võidakse veel liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste käigus muuta, märgib väljaanne.
Brüssel püüab suurendada survet Venemaale, et õõnestada selle majandust ja survestada Moskvat naasma rahuläbirääkimiste juurde Ukrainaga. Samuti et näidata Euroopa otsustuskindlust Kiievi toetusel.
Ametnike sõnul mõjutab USA president Donald Trumpi seisukoht, mida ta väljendab järgmisel nädalal Kanadas toimuval G7 tippkohtumisel, paketi kokkuleppimise tõenäosust.
Hiina pankade sihikule võtmine toimub aga diplomaatiliselt tundlikul ajal, kuna EL valmistub järgmisel kuul Pekingis toimuvaks suureks tippkohtumiseks Hiina presidendi Xi Jinpingiga.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho ütles kolmapäeval, et sanktsioonide eesmärk on üldiselt "vältida neist kõrvalehoidmist alternatiivsete [rahastamis]süsteemide loomise kaudu".
Peking on hukka mõistnud varasemad EL-i meetmed, mis olid suunatud Hiina ettevõtete vastu, keda süüdistati Venemaa otseses abistamises. Peking on eitanud Moskvale relvade tarnimist ja süüdistanud EL-i topeltstandardites, kuna liit jätkab mõnes valdkonnas Venemaaga kaubavahetust.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ütles eelmisel kuul, et "Hiina ja Venemaa ettevõtete tavapärast kaubavahetust ja koostööd ei tohiks häirida ega mõjutada".
Venemaa ja Hiina vaheline kaubavahetus ulatus 2024. aastal 245 miljardi dollarini, mis on kaks korda rohkem kui 2020. aastal. Venemaa on rahvusvaheliste finantstehingute tegemisel üha enam sõltuvaks muutunud Hiina valuutast renminbist, kuna riik eemaldub dollarist ja teistest lääne valuutadest.
EL-i uusima sanktsioonipaketi eesmärk on karmistada olemasolevaid meetmeid – mis keelavad sõjaliste, kahesuguse kasutusega ja tundlike kaupade ekspordi Venemaale – peamiselt transiiditeede sulgemise kaudu.
"[Vene president Vladimir] Putini võime sõda jätkata sõltub väga palju toetusest, mida ta saab kolmandatelt riikidelt," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teisipäeval. "Need, kes toetavad Venemaa sõda ja Ukraina vallutamise pingutusi, kannavad suurt vastutust."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Financial Times