Käpp ütles, et hotellipidajad on väga tänulikud ettevõtjatele ja inimestele, kes on sellel suvel võtnud enda kanda nii suure töö ja riski.

"Tõesti, nii palju häid staare ei ole vist kunagi varem ühel suvel siin olnud. Kõik sellised sündmused - olgu need seotud kultuuri, muusika või spordiga - on need, mis toidavad turismi ja hotellisektorit," sõnas Käpp.

"Me muidugi tahaksime, et kõik külalised tuleksid Tallinnasse just meie hotelli pärast, aga kahjuks see nii ei ole. Tavaliselt on see ikkagi mõni sündmus, mis inimesed siia toob," lisas ta.

Suurkontserdid kasvatavad ka hotellitoa hinda. Hinnatõusus nimetab Käpp nõudluse tasakaalustamiseks.

"Tallinnas on umbes 6900 hotellituba. Kui näiteks Justin Timberlake'i kontserdi ajal on nõudlus 12 000 toa järele, siis peame kuidagi selle nõudluse tasakaalustama. Me ei saa minna seda teed, et kes ees, see saab toa tavahinnaga. Seetõttu me tõstame hinda, et nõudlust veidi stabiliseerida," ütles Käpp.

Siin ei ole Käpa hinnangul tegemist ahnusega, vaid see on täiesti tavaline praktika, mis kehtib lennunduses.

"Kui nõudlus on suur, on ka piletid kallimad. Hotellide puhul kehtib sama loogika. Meie eripära on see, et täna müümata jäänud tuba ei saa homme enam müüa. Kui toodame toole, saame neid müüa ka kuu aja pärast, aga hotellil on iga päev tähtis," ütles Käpp.

Käpa sõnul on viimaste aastate rahvusvahelised sündmused on jätnud tugeva negatiivse jälje Eesti turismile. Sõjaga seotud hirmu taandumine on võtnud aega mitu aastat, kuid tänaseks on olukord hakanud paranema.

"Täna on positiivne trend, et tagasi on tulnud nii Aasia päritolu inimesed kui ka Ameerikast tulijad. Nõudlus kasvab tasapisi," ütles Käpp.

Eestis on tänaseni siiski kuus protsenti vähem välisturiste kui enne Covid-19 pandeemiat. Samas märkis Käpp, et osa Aasia külalisi on väga hästi maksvad kliendid, kes eelistavad viie- ja neljatärnihotelle.

"Ilmselgelt peaksime esmasjoones keskenduma lähiriikidele, et Soome ja Läti külalised tunneksid end siin hästi. Samas on Aasia turg väga potentsiaalikas," lisab ta.

Suurte sündmuste roll turismi elavdamisel on oluline. Näiteks broneeris üks suurem Saksa seltskond laulupeo ajaks toad ära peaaegu kolmveerand aastat ette. "Laulupeo ja rahvuspüha sündmused on tõelised magnetid, mis toovad siia külalisi nii lähiriikidest kui ka kaugematest maadest," ütles Käpp.

Hotellide hinnapoliitika on keeruline tasakaalu leidmise mäng, sest Käpa sõnul tunnevad hotellipidajad, et kui toa hinda tõsta isegi poolteist eurot, võivad külalised kaduda.

"Konkurents on tihe ning turg jälgib pidevalt üksteist. Samal ajal on kulud kasvanud 40–45 protsenti, mis on oluliselt mõjutanud kasumlikkust. Me püüame igapäevaselt leida lahendusi, kuidas toime tulla," lisas ta.

Hinnatõusu taga on peamiselt tööjõukulud, energia ja kaubad ning inflatsioon, mida on riiklikult läbi maksude veelgi võimendatud.

"Siin ei ole kedagi otseselt süüdistada," rõhutas Käpp.

Peamine väljakutse on puuduolev välisturism. "Kui nõudlus taastub, suudame majandusega hakkama saada," on Käpp optimistlik ning lisas, et olukord on täna kordades parem kui aastal 2020.