Oluline Venemaa agressioonisõjas Ukrainas esmaspäeval, 16. juunil kell 20.30:

- Zelenski võrdles Venemaa tegevust rahvusvahelisele üldsusele näkku sülitamisega;

- Trumpi väitel poleks Venemaad pidanud G8-st välja viskama;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit;

Zelenski võrdles Venemaa tegevust rahvusvahelisele üldsusele näkku sülitamisega

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva kombineeritud raketi- ja droonirünnaku Krementšuki linnale Poltaava oblastis, kahjustades sealseid energia- ja põllumajandusrajatisi. Rünnakus tulistati Ukraina pihta ligi 200 drooni ja raketti, sealhulgas nii tiibrakette kui ka ballistilisi rakette. Rünnak toimus vahetult pärast USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini telefonikõnet.

Zelenski sõnul oli rünnak Krementšuki vastu sihilikult ja reeturlikult kavandatud, et võtta sihikule Ukraina tsiviilinfrastruktuur ning näitas Venemaa soovi kahjustada Ukraina energiarajatisi.

"See on Venemaa sülitamine näkku kõigele, mida rahvusvaheline üldsus selle sõja peatamiseks teha püüab," ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises.

"See juhtus vahetult pärast Putini vestlust Trumpiga. Pärast seda, kui ameeriklased palusid meil Venemaa energiarajatisi mitte rünnata. Samal ajal, kui Putin üritab kujutada end Lähis-Ida vahendajana... Künismi tase on jahmatav," tõdes Ukraina liider.

Pärast kõnet Putiniga väitis Trump, et on avatud Venemaa liidri pakkumisele vahendada Iisraeli ja Iraani vahelise konflikti lahendamist. Zelenski lükkas tagasi idee, et Putin – kes on pidanud üle kümne aasta sõda Ukraina vastu ega ole astunud sammugi püsiva relvarahu poole – mängiks rahuvalvaja rolli.

"Putin on sõda ise," ütles Zelenski, kutsudes rahvusvahelist üldsust üles mitte langema Vene manipulatsiooni ja valede ohvriks.

Zelenski hoiatas ka, et Venemaa võib kavandada uusi rünnakuid Ukraina energiasektori, sealhulgas tuumaenergia infrastruktuuri vastu. Presidendi sõnul on Ukraina luureagentuurid hankinud tõendeid Venemaa ohu kohta ning jaganud teavet Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ja Trumpi administratsiooniga.

"Venemaa plaanib edasisi rünnakuid meie energiasektori vastu – rünnakuid, mis võivad praegu olla maailmale vähem nähtavad, sest kõik pilgud on suunatud olukorrale Lähis-Idas," ütles ta.

Venemaa on kogu täiemahulise sõja vältel püüdnud häirida Ukraina elektrivõrku sihipäraste rünnakutega energiataristu vastu. Pärast USA ettepaneku tagasilükkamist 30-päevase tingimusteta relvarahu kohta märtsis pakkus Moskva selle asemel kuuajalist relvarahu rünnakutele energiataristu vastu.

Kui Venemaa ründab Ukraina tsiviilenergiataristut, mis mõjub elanikkonnale, siis Ukraina püüab purustada Venemaale tulusat energiaekspordi taristut, rünnates sageli naftabaase ja -rafineerimistehaseid.

Trumpi väitel poleks Venemaad pidanud G8-st välja viskama

USA presidendi Donald Trumpi hinnangul poleks Venemaad pidanud G8-st välja viskama.

"G7 oli varem G8. Barack Obama ja isik nimega Trudeau ei tahtnud, et Venemaa oleks seal ja ma ütleks, et see oli viga," ütles Trump ajakirjanikele Kanadas enne maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumist.

"Ma arvan, et teil poleks praegu sõda, kui teil oleks olnud Venemaa ühenduses. Ja poleks praegu sõda, kui Trump oleks olnud neli aastat tagasi president," väitis Trump.

"Te (G7) kulutate nii palju aega Venemaast rääkimisele ja teda ei ole enam laua taga, seega," lisas Trump.

"Putin räägib minuga. Ta ei räägi kellegi teisega. Ta ei taha rääkida, sest ta sai väga haiget, kui ta G7-st välja visati," seletas Trump.

Trump rääkis samas veel, et ei välista uusi sanktsioone Venemaale.

"See võib juhtuda," ütles Trump.

Kreml: Venemaa-Ukraina kõneluste järgmise vooru kuupäev ei ole teada

Venemaa-Ukraina läbirääkimiste järgmise vooru täpset kuupäeva ei ole veel teada, ütles esmaspäeval Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 005 060 (võrdlus eelmise päevaga +1200);

- tankid 10 939 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 811 (+7);

- suurtükisüsteemid 29 208 (+18);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1418 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1187 (+1);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 40 804 (+95);

- tiibraketid 3346 (+9);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 52 096 (+79);

- eritehnika 3916 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.