Kui seni oli Eesti otsustanud konkurentsidirektiivi üle võtta haldusmenetlusena ning aasta tagasi jõudis vastav eelnõu riigikogus ka esimese lugemise läbida, siis eelmise aasta suvel otsustas justiitsminister Liisa Pakosta ootamatult hobuseid vahetada ning minna ikkagi väärteomenetluse teed. Valitsuses see aga konsensust ei leidnud.

"6. augustist olen juba kompromissvariandi esitanud, see on seisnud sotside taga. See on see viis, kuidas me alguses oma tee valisime, mille poolt on riigikogu hääletanud, see on kõige lihtsam, kõige kiirem, kõige tõhusam, kõige kiiremini õiglast konkurentsi tagav viis asju ajada. Nii riigi kui ka tarbijate jaoks kõige lihtsam ja kõige kiirem," rääkis Pakosta.

Majanduskomisjoni esimees, sotside ridadesse kuuluv ja tänase lõunani veel Pakostaga samasse valitsuskoalitsiooni kuulunud Jaak Aab aga selle väitega ei nõustu.

"Seal ei ole ju ainult väärteomenetlust. Seal on mitu menetlusviisi tema eelnõus koos, mis järgnevad või paralleelselt üksteisega käivad, mida vaidlustatakse seitsmes kohtuastmes. See ei ole väiksem halduskoormus, see on suurem halduskoormus, mida minister välja pakub. Praegu see pigem, ma arvan, toidab advokaate, kes saavad vaidlustada seda lõputult ja lõputult ja lõputult, ja tulemust ei ole," rääkis Aab.

"Siin on üks sisuline vaidlus ka olnud ja see vaidlus on olnud selle üle, et kas selline karistamine peaks olema hästi lihtne või võiks sellisele karistusele eelneda põhjalikum läbimõtlemine, et kas see inimene ikka on süüdi või ei ole või et kas see ettevõte ikka on süüdi või ei ole. Nii uisapäisa, lihtsalt karistama tõttamist ei ole mitte keegi õigeks pidanud," rääkis Pakosta.

Aab tõi esile, et konkurentsidirektiivi järgi võiks menetlus olla selge, läbipaistev ja kiire. Väärteomenetlust pakkuv eelnõu tema hinnangul nendele kriteeriumitele ei vasta.

"See ei ole läbinud ju ei kaasamist ega eksperthinnangut. See on toodud nagu suhteliselt kiirkorras lihtsalt koalitsiooninõukogusse, ka mitte valitsusse veel," rääkis Pakosta.

Nii on konkurentsidirektiivi ülevõtmine jäänud toppama. Jaanuaris, mil ülevõtmise kohustusest tiksus täis neli aastat, jõustus kohtuotsus, millega Eesti peab maksma trahvi 400 000 eurot. Sellele lisandub iga üle aja venitatud päeva eest veel 3000 eurot lisaks.

"Viivist arvestatakse sellest hetkest, kui kohtuotsus teatavaks tehti, mis oli siis 23. jaanuar. Kohtuotsus ütles, et seda viivist või siis lisapäevatasu tuleb maksta selle ajani kuni direktiiv on liikmesriigi poolt üle võetud. Praeguseks siis trahv selle direktiivi mitteülevõtmise eest on määratud vaid Eestile," sõnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Ave Schank-Lukas.

Kui Eesti direktiivi ülevõtmisega veel pikalt venitama jääb, pole välistatud ka uus trahviring.