Erakondade reitingute edetabelit juhib endiselt kindla edumaaga Isamaa 25-protsendilise toetusega. Kuu varem oli nende toetus 27 protsenti.

Teisel kohal oleva Keskerakonna reiting on sel aastal olnud kasvava trendiga - võrreldes aasta algusega on Keskerakonna reiting tõusnud viie protsendipunkti võrra, jaanuari 13 protsendilt juunis 18 protsendile.

Keskerakonna puhul tasub välja tuua, et toetuse tõusu taga on eeskätt toetuse kasv muust rahvusest valijate seas. Juunis kerkis see selles vastajagrupis 74 protsendile, mis on võrreldav ajaga, kui erakonda juhtis Edgar Savisaar.

Keskerakond on olnud vastu Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise küsimuses, väljendanud umbusku eestikeelsele õppele ülemineku osas ning olnud kriitiline ka kirikute ja koguduste seaduse muutmise küsimuses. Need teemad on aidanud erakonnal venekeelsete valijate toetust saada.

Kolmandal kohal asuva Reformierakonna toetus on aasta esimeses pooles kõikunud vahemikus 14 kuni 18 protsenti, juunis mõõdetuna 16 protsenti. 18 protsenti oli peaministripartei reiting märtsis, kui sotsiaaldemokraadid visati valitsusest välja, kuid sellest tekkinud väikest reitingu tõusu ei ole suudetud hoida.

Neljandal kohal on EKRE 14 protsendiga. EKRE suutis kuises võrdluses kahe protsendipunkti võrra oma toetust tõsta.

Viiendal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12 protsendiga, milline toetus on neil olnud viimased neli kuud.

Ka kuuendal kohal oleva Parempoolsete toetus on viimased neli kuud olnud väga stabiilne, juunis mõõdetuna kaheksa protsenti.

Ülejäänud erakondade reitingud on alla valimiskünnise, sh valitsuspartei Eesti 200 oma, mida toetas juunis neli protsenti. Rohelisi ja erakonda Koos toetas mõlemat kaks protsenti, ERK-d üks protsent.

Valitsuskoalitsiooni kogutoetus oli juunis 19 protsenti ja opositsiooniparteidel 69 protsenti. Oma eelistust ei osanud juunis välja tuua 26 protsenti vastanutest.

Kui eelistuseta vastajaid arvesse võtta, toetas Isamaad juunis 18 protsenti (mais 21), Keskerakonda 13 protsenti (mais 13), Reformierakonda 12 protsenti (mais 11), EKRE-t 10 (mais üheksa), SDE-d üheksa (sama mais), Parempoolseid kuus protsenti (sama mais), Eesti 200 kolm protsenti (sama mais).

Koos eelistuseta vastajate seisukohtadega (25 protsenti) oli koalitsiooni toetus 14 protsenti, opositsioonil 51 protsenti, parlamendivälistel 10 protsenti.

Toetused rahvusrühmades ja Tallinnas

Eestlastest vastajate seas oli suurima toetusega juuni küsitluses Isamaa, mida toetas 29 protsenti. Neile järgnesid 19 protsendiga Reformierakond ja 16 protsendiga EKRE. SDE toetus eestlaste seas oli 14, Parempoolsetel üheksa protsenti, Keskerakonnal seitse protsenti ja eesti 200-l neli protsenti.

Muust rahvusest vastajate seas oli suurim toetus 74 protsendiga Keskerakonnal. Veel jaanuaris oli see 51 protsenti.

Muust rahvusest valijate seas tõusis teisele kohale erakond Koos 10 protsendiga, SDE-d toetas viis protsenti. Ülejäänud erakondade toetus jäi alla kolme protsendi.

Sügisel ootavad ees kohalike omavalitsuste valimised. Tallinnas kui Eesti suurimas omavalitsuses on kindla eelistusega valijatest 34 protsendiga suurim toetus Keskerakonnal.

Teisel kohal on Tallinnas Isamaa 17 protsendiga. Reformierakonna reiting Tallinnas oli 15 ja SDE-l 12 protsenti. EKRE-t ja Parempoolseid toetab mõlemat seitse protsenti pealinna valijatest. Eesti 200 toetus Tallinnas oli ligi neli protsenti.

Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 12.–18. juunini 1662 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,3 protsenti. Lähemalt saab toetustest eri vastajarühmade seas lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kell 11 kommenteerivad ERR-i portaali erisaates värskeid reitingutulemusi Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Urmet Kook ja Indrek Kiisler.