Kristiine liiklussõlme ümberehitamise plaanid on Tallinna linnavalitsuses jõudnud sinnamaale, et kolm linnaametit on ruumilise lahenduse valmis joonistanud ning nüüd asutakse hankega otsima uue liiklussõlme eskiisi koostajat. Juulis plaanitakse avalikustada Kristiine sõlmjaama eskiisprojekti lähteülesanne ning tõenäoliselt ka projekteerimistingimused.

Plaanis on kolm suuremat muudatust: peatuste kokkutoomine Kristiine keskuse ette, Taksopargi ehk Kristiine ristmiku muutmine ringristmikuks ning ühistranspordi suunamine Tulika tänavalt Madara tänavale. Kuigi praegu on kava üldine ning detailidesse alles minnakse, siis need kolm suuremat eesmärki tõenäoliselt ei muutu.

Kõige kindlamalt on plaanina paigas ühistranspordipeatuste toomine Kristiine keskuse ette, küsimus on pigem selles, kuidas see tehniliselt lahendatakse, sest praegu on peatused pillutatud üle liiklussõlme laiali.

"Peatused Kristiine keskuse ette on see, millega me esimeses järjekorras soovime edasi minna. See eskiis, mida me praegu tellime, katab väga suurt ala, kuna mõju on väga suur ka Paldiski maantee ja Tulika ja Sõle ristmikule. Aga ka küsimus, kuidas Koidu-Suur-Ameerika-Endla ristmik lahendatakse," ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

Kuivõrd bussid, trollid ja perspektiivis trammid hakkaksid uue lahenduse järgi sõitma tänava keskel, mitte äärtes, nagu praegu on ühistranspordirajad paigutatud, siis jääksid ka mõlema suuna ühistranspordipeatused keset teed. Ühistranspordiradasid oleks uue lahenduse järgi 2+2 ning 2+2 rada jääks ka autodele.

"Praegu peatused paiknevad tänava ääres Kriistiine keskuse ees. Me kavandame neid tänava keskele ning sealt siis lähed kas ühele või teisele poole üle ülekäiguraja ja jõuad kas Kristiine keskuseni või siis Madara tänava poole," ütles Lippus.

Uue võimaliku liikluskorralduse nii-öelda läbimängimised on näidanud, et ei halveneks ei keskuse esise ega ristmiku läbilaskvus. Busside tänava keskele nihutamine hoopis vähendaks praegust segadust ja kohatist kaost sealses liikluses.

Nii-öelda terminalihoonet peatuste koondumispunkti ei rajata, pigem tulevad peatustes ootajate jaoks varjualused. Lühemaks muutub vahemaa ka rongipeatusega, mis praegu asub kohakuti Väike-Ameerika tänavaga. Linn ise rongipeatust aga nihutada ei saa, sest raudtee kuulub riigiettevõttele Eesti Raudtee.

"Siin on vaja meil edaspidi teha koostööd riigiga. Ma saan aru, et esmane valmisolek neil olemas, et see peatus tuleks keskusele ja ristmikule oluliselt lähemale," ütles Lippus.

Trammitee osa rajatakse tänava keskele esialgu perspektiiviga, sest Liivalaia trammitee, mis peaks 2029 valmima, esialgu Liivalaia tänavaga lõppebki. Tulevikus peaks trammitee jõudma läbi Suur-Ameerika tänava Kristiine sõlmeni ning ringristmikul saaksid trammid ringi keerata.

Ringristmikuga paraneks liikluse läbilaskevõime

Kristiine ehk Taksopargi ristmik ja selle ümbrus on praegu paras nuhtlus nii sõidukijuhtidele kui ka jalakäijatele ja jalgratturitele ning pole ime, et seal juhtub palju liiklusõnnetusi. Seal on väga palju murekohti, ütles Lippus.

"Me praegu modelleerimisega mängime läbi olukordi ringristmikul ja oluline on see, et selle läbilaskvus ümberehitamisega pareneks kõikidele liikumisviisidele, nii jalakäijatele, ühistranspordile, aga ka autoliiklusele. Ringristmik selles kontekstis on lihtsalt kõige optimaalsem valik," lausus abilinnapea.

"Selle eskiisi puhul ei halvene läbilaskevõimegi, vaid paraneb. Ringristmik lihtsalt lahendab selle ülesande kõige paremini. Lisaks näitavad esialgsed modelleerimised, et me võidame sellise ruumilahendusega," lisas Lippus.

Ruumilahendusega võitmine tähendab seda, et kasutusse saaks võtta ka praegu üsna lagedad alad. Näiteks peab linn läbirääkimisi Tulika-Endla nurgal asuva tankla omaniku Circle K-ga, et sinna tulevikus lubada hoopis hooneid ehitada. Samuti plaanitakse ümber kujundada Kotka-Tulika tänava ristmikupoolse otsa ja Sõpruse puiestee vahele jääv ala, mis ringristmiku rajamisega muutuks veel suuremaks.

Kas ja kuidas suunatakse ühistransport, mis praegu kasutab Tulika tänavat, ümber Madara tänavale, pole veel täiesti selge, sest see sõltub ka tänava ääres asuvate kruntide omanike plaanidest. Samas oleks selline liikluskorraldus mõistlik, kui peatused tuuakse Kristiine keskuse ette kokku, ütles Lippus.

"Nende kaalutluste põhjal tundub, et Madara tänav selle sihina toimis kõige loogilisemana. Lähiajal ilmselt on seal tänaval toimumas ka olulisi muudatusi, on ootamas arengud. Seal on mitu menetluses olevat planeeringut, me järjest suhtleme ka omanikega ja küsime, et mis nende plaan seal on, kuidas nemad ise soovivad neid alasid edasi arendada. Loomulikult tuleb kaaluda, milline on selle mõju kohalikele elanikele ning et see oleks võimalikult vähe häiringuid tekitav," lausus Lippus.

Ehituseks läheb etappides

Praegused joonised on alles ruumilised lahendused ning eskiisprojektiga ja projekteerimistingimustega minnakse juba konkreetsemaks.

"Eskiisi käigus mängitakse ruumilised olukorrad juba täpsemalt läbi, modelleeritakse läbi ka liiklus ning vaadatakse konkreetsemal tasandil nende hüpoteeside paikapidavust ja selle pealt saab juba minna kaasama inimesi, et öelda, et meil on selline plaan, konkreetsemad lahendused ning küsida sellele tagasisidet," lausus Lippus.

Millal ehituseks läheb, selgub pigem projekteerimisfaasis ning ehitustööd toimuvad etappides. Kõige kiirem on Kristiine keskuse esiste peatustega.

"Just nende peatuste Kristiine, et kokkutoomisega me tahaksime võimalikult kiirelt edasi liikuda, sest see on seotud muu hulgas eurovahendite kasutamisega aastast 2029," nentis Lippus.

"Järgmised sammud on need, et kuidas edenevad riigiga läbirääkimised selleks, et rongipeatus tuleks keskuse lähedale. Ning seejärel, et millises perspektiivis me näeme, et Liivalaiast Kristiine keskuseni pikeneb tramm. Minu enda soov ja vaade on see, et see juhtuks võimalikult kiirelt," lisas ta.