Tallinna järgmise aasta eelarves on investeeringutes märgitud, et Kristiine ühistranspordisõlme esimesse etappi eraldatakse 4,55 miljonit eurot ning et kokku läheb esimene etapp maksma pea 14 miljonit eurot. Linna osa sellest on kolmandik, ülejäänu tuleb Euroopa Liidult.

Järvan ütles ERR-ile, et selle 4,5 miljoni eest rajatakse järgmisel aastal Kristiine viadukti alla mõlemale poole sõiduteed tunnel jalakäijatele ja jalgratturitele.

"Praegu, kindlasti teate ka ise, et seal on äärmiselt kitsas, veidi ka pime, rattur tegelikult peaks seal alati ratta pealt maha tulema, et mitte jalakäijatega ootamatult kokku põrgata," lausus ta.

See on aga ainult suure asja algus. Kristiine ühistranspordisõlm, mis lähitulevikus kavatsetakse ümber ehitada, hõlmab ala Taksopargi ristmikust kuni Koidu-Suur-Ameerika-Endla ristmikuni. Seega jäävad projekti sisse ka Kristiine ümberistumisjaam, Liivalaiast Kristiineni sõitev tramm ja praeguse liiklusskeemi muutmine.

"Kuidas trammid hakkavad tulema Suur-Ameerikast; pikalt on mureks olnud Endla ristmik. Aga ka see, kuidas Koidu tänav on praegu pooleks lõigatud, mis muudab jalakäijate ja ratturite ja kõigi muude liikumise seal äärmiselt ebamugavaks, see on väga halb ruumikasutus. Ümberistumise jaam tuleb viadukti alale, lisaks ala, mis jääb kuni Taksopargi ristmikuni. Ruumiliselt on vaja ära lahendada laiem ala," kirjeldas abilinnapea Lippus.

Selles, kui kaua sellise olulise ja suure transpordisõlme ümbermõtlemine ja -ehitamine aega võtab, on abilinnapead erineval arvamusel.

"Et erinevad transpordiliigid tuua Kristiine keskuse juures kokku – rong, tramm, bussid – see on pikk visioon, mille täitumiseks, ma hindan, võib 15 aastat minna," lausus Järvan.

Lippuse sõnul peaks kiiremini asju tegema. "Ise ütleks, et selle linna ühistransporti ühendava sõlme tegemine võiks pigem olla selline viie aasta perspektiiv. Esimesel võimalusel tahaks hakata seda projekteerima," lausus ta.

Linnaplaneerimise ametis mõeldakse praegu läbi skeemi, kuidas ühistranspordipeatused kõik ühte kohta, Kristiine keskuse juurde tuua. Kui ümberehituseks läheb, on selle jaoks vajalik raha kliimaministeeriumil olemas, ütles Järvan.

Lippuse sõnul on suurem eesmärk tuua sõlmjaama kokku nii buss, troll, rong kui ka tulevikus tramm. Esimese asjana mõeldakse, kuidas bussi- ja trollipeatused ühte kohta koondada.

"Keerukus on selles, et sinna tuleb juba praegu väga palju erinevaid ühistranspordiliike erinevatest suundadest, aga need peatused on seal hästi halvasti korraldatud. Näiteks kõik need liinid, mis lähevad Mustamäe poole, peatuvad kaugel Sõpruse puiestee ääres, ja need, mis lähevad Õismäe poole, peatuvad Endla tänaval Circle K ees. Ja osa liine hoopis Tulika tänaval. Mõte on liikumine kavandada selliselt, et need oleks võimalik tuua kokku Kristiine keskuse ette. Praegu me arutame seda, kas see peaks olema tänava keskel või peaks jääma rohkem Kristiine keskuse poole" lausus Lippus.

Aga sõlmjaam, kus saaks ka trammi ja rongi peale ning mis rajatakse Kristiine keskuse ja raudtee vahele, tähendab koostööd riigi ja Eesti Raudteega ning see on ilmselt pikem plaan, lisas Lippus.

"Kuna see on tõesti pikem ja keerukam, kogu sõlmjaama ehitus, siis on meil plaan seda teha etappides. Nendes etappides me veel kokku leppinud ei ole, aga tundub mõistlik, et kõigepealt tegelda peatuste loomisega Kristiine keskuse ette," lausus ta.

Ühistransport Tulika tänavalt Madara tänavale?

Et ühistranspordipeatused oleksid mõlemas suunas Kristiine keskuse juures, kaalub linnaplaneerimise amet praegu võimalust, et bussid ja trollid viiakse Tulika tänavalt Madara tänavale. Kui ühistransport jääks Tulika tänavale, oleks peatuste kokkutoomine raskendatud, ütles Lippus.

"See on üks võimalus, mida me praegu kaalume, sest see võib olla transpordikorralduse mõttes optimaalsem. Tulika tänaval on suhteliselt kitsas tänavakoridor ja seal on väga palju eritüübilist liiklust. Mõistlik oleks seda hajutada," lausus ta.

Kas suur sõlmjaam, kus hakkab tulevikus toimuma ümberistumine eri ühistranspordiliikidelt, saab olema omaette hoone, mis ühendatud Kristiine keskusega, selgub tulevikus.

"See sõlmjaam oma asukoha ja ühenduste mõttes on mitte ainult ülelinnalise, vaid isegi üleriigilise tähtsusega. Aga meie eesmärk ei ole ilmtingimata luua eraldi hoonet selle jaoks. Pigem on see koht, kus sul on mugav liikuda ühelt transpordiliigilt teisele ehk et seal on rongiperroonid, nendelt kiire mahatulek, üleminek peatustesse," lausus Lippus.

Praegu koostatakse Kristiine liiklussõlme eskiisi ning üsna pea peaks see jõudma linnavalitsusele arutamiseks. "Ma arvan, et järgmise aasta esimeses veerandis saame sellest juba konkreetsemalt rääkida," ütles Lippus.

Suur-Ameerika probleemi lahendamine jätkub

Suuresti Euroopa Liidult saadava raha eest ehitab Tallinn 2029. aasta sügiseks valmis kaks uut trammiliini: Liivalaia ja Pelguranna. Kuigi Liivalaia trammi puhul on varem räägitud ka sellest, et liin ehitatakse ühe jutiga kuni Kristiineni, siis praegu on selge, et aastaks 2029 rajatakse uus trammitee Tartu maantee ja Pärnu maantee vahele. Kuidas ja millal sealt edasi liin edasi Kristiine suunas hakkab kulgema, pole praegu veel täiesti selge.

"Kui Liivalaia projekteerimisega läheme jõudsalt edasi, siis Suur-Ameerika lõik on trammitee mõttes keerukam, kuna seal on ruumi vähem. Otsime mõistlikke lahendusi, kuidas trammitee Pärnu maanteest edasi Kristiine viaduktini tuua," ütles Järvan, kelle sõnul peab arvestama, et projekteerimise ja ehitamiseni võib mitu aastat minna.

Lippuse sõnul tahetakse trammillini pikendamise projektiga siiski kiiremini edasi liikuda.

"Me oleme ka eelarves kokku leppinud, et alustame Suur-Ameerika trammitee projekteerimisega samuti nüüd. Oluline ongi vaadata neid (trammiteid) koos, sest Liivalaia trammi mõttekus või potentsiaal tulenebki väga palju ühendusest Kristiine keskusega. Ja kuivõrd ümberistumisjaamal on üleriigiline potentsiaal, siis oleks väga ebamõistlik seda ilma trammiteeta kavandada. Jah, ehitusraha selle jaoks veel ei ole, aga selle projekteerimisega me alustame," lausus Lippus.

Suur-Ameerika trammitee projekti ei sega kuidagi ka uue USA saatkonnahoone kerkimine superministeeriumi taha.

"Nende huvides on ka see, et ühistranspordiühendused saatkonnahoonega paranevad. Need kaks asja otseselt ei ole seoses omavahel, saatkonna planeering ja tänavaruumi uuendamine. Aga saatkonnal trammi vastu küll midagi pole," ütles Lippus.