Voog rääkis ERR-i reitingute veebisaates, et Keskerakonna toetus on kasvanud venekeelsete valijate seas samale tasemele ehk 70-80 protsendi vahele, kus see oli Edgar Savisaare ajal kusagil 15-20 aastat tagasi.

Kui aga Keskerakond moodustas 2019. aastal koalitsiooni EKRE ja Isamaaga, langes see 50 protsendi peale ja jäi sinna suurusjärku kuueks aastaks, hakates alles tänavu uuesti kasvama.

"Aga nüüd Kõlvarti ajal on tehtud oluline hüpe ja on peaaegu taastatud see positsioon, mis neil oli Savisaare ajal," tõdes ta.

Voog meenutas, et veel mõni aasta tagasi olid muust rahvusest valijate poliitilised eelistused palju mitmekesisemad - väga tugeval tasemel oli Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid peaaegu 20 protsendiga, ning mingil hetkel oli ka EKRE-l venekeelsete valijate seas arvestatav toetus.

Muukeelsete valimisaktiivsus peaks tänavu suurem tulema

Voog rääkis ka sellest, et mitte-eestlastest valijate seas võib tänavu sügisel potentsiaalne valimisaktiivsus võrreldes eelnevate valimistega tulla oluliselt kõrgem, seda küll olenevalt ringkonnast.

"Ringkonnast, kus neil on oluline osakaal, kus nad tunnevad, et nad saavad asju mõjutada, seal aktiivsus on oluliselt kõrgem kui näiteks mõnes linnaosas, kus nende osakaal on hästi väike - Pirital või Nõmmel. See sõltub hästi palju sellest, kas nad tunnevad, et nad suudavad seda olukorda kuidagiviisi mõjutada. /---/ Üksikud mõõtmised on näidanud muu rahvuse hulgas oluliselt kõrgemat valimisaktiivsust, kui see on olnud eelnevatel valimistel," rääkis ta.

Sotsidel potentsiaali rohkemaks

Ehkki sotsiaaldemokraadid on Tallinnas toetuselt alles viiendal positsioonil, annab praegune linnapea koht neile võimaluse oma tulemust valimistel parandada, märkis Voog.

"Sellepärast, et nende erakonnast on ikkagi linnapea (Jevgeni Ossinovski - toim.) ja inimesed kalduvad valiku hetkel pigem – kui ta on kõhkleja – pigem hääletama või valima stabiilsema valiku, mitte muutuse poolt. Status quo poolt," rõhutas ta.

"See näitab nende potentsiaali. Igal juhul ma arvan, et nad teevad nendel valimistel Tallinnas parema tulemuse, kuna eelmistel valimistel oli see hästi nõrk. Nii nagu isamaa, mis saab seekordsetel valimistel kindlasti palju parema tulemuse ja ka sotsid kindlasti," lisas Kantar Emori ekspert.

Voog leidis ka, et ehkki Ossinovski ei saa olla koalitsioonivalitsuse tõttu selline ainuisikuliselt otsustav linnajuht nagu Urmas Klaas Tartus, annab tema positsioon talle ikkagi toetust valijate seas.

"See on oluline kapital ikkagi, see annab sulle ju usutavuse, et sa tead neid linna asju ja kui pakud mingeid lahendusi, siis sa baseerud ikkagi kogemusel, sa oled reaalselt nende probleemidega kokku puutunud ja pakub konkreetseid, reaalseid lahendusi," kirjeldas ta.

Kolmiku järjestus ei ole teada

Voog nõustus ka sellega, et pole teada, kuidas jagunevad hääled kolme praeguse Tallinna koalitsioonierakonna - Reformierakonna, Isamaa ja SDE vahel, arvestades, et Eesti 200 jääb ilmselt uuest volikogus välja. Ta võrdles olukorda 1999. aasta riigikogu valimistega, kus väga võrdse tulemuse said Reformierakond, Isamaa ja sotsid ning peaministri koha sai Isamaa esimees Mart Laar tänu üliväiksele paremusele kahe ülejäänud koalitsioonipartneri ees.

Voog rõhutas ka Reformierakonna suuri ressursse, mis lubavad sel suuremat kampaaniat, millest võib oleneda nende edu valimistel.

"Mingit pidi need rahalised ressursid, mida Reformierakonnal on kõige enam, võivad ikkagi mõjutada seda teatud viite kümmet protsenti juhuslikuma laadiga valijaid. Ja kui teised erakonnad ei panusta eriti või Keskerakonnal ei ole midagi panustada, siis see saab võib-olla kaalukeeleks, kui nad kõik lähevad enam-vähem võrdsele protsendile. Siis ikkagi see, kes kulutab enam või on aktiivsem, riisub koore," rääkis ta.  

Voog märkis ka, et kui Keskerakond saab ka Tallinnas 37-38 protsenti häältest, siis on neil vaja koalitsioonipartnerit. Ta hoidus hindamast, kas selleks võiks piisata EKRE saadavatest kohtadest.

Samas ei pruugi Keskerakond soovida teha koalitsiooni Reformierakonnaga, kuna nende praegune kommunikatsioon põhineb suuresti just üleriigiliselt valitsusele vastandumises. "See ei tundu üldse loogiline ja eriti nende valijatele, kui nad nüüd järsku hakkavad sõbrustama Reformierakonnaga. See kindlasti Keskerakonna positsioonile hästi ei mõju, et või nende usutavusele," tõdes ta.

Reformierakonna siht noorematele ei pruugi tuua edu

Kommenteerides Reformierakonna viimase aja suuremat tähelepanu noorematele valijatele, märkis Voog, et nad võib-olla tunnetavad sotside nõrkust, kuigi sotsid on praegu noorte eelistustes number üks.

"Kui sealt on võimalik kedagi ümber meelitada ja arvestades seda, et noorte eelistused on sellised volatiilsemad, et nad mingil hetkel eelistavad ühte erakonda, siis on üsna loomulik, et järgmisel poolaastal või aastal tundub noorte jaoks see erakond just see kõige trendikam või kõige parem," arutles ta.

Voog tõdes ka noorte suurt polariseeritust, kus toetatakse poliitilise spektri servi - SDE-d ja EKRE-t.

Parempoolsetel vähe nimesid

Rääkides Parempoolsete šanssidest märkis Voog, et ehkki nende liider Lavly Perling on tuntud ja tugev kandidaat, pole neil teisi nimesid, kes mõjuksid kohalikel valimistel usaldusväärselt.

"Kindlasti Lavly Perlingu positsioon on hästi tugev, ta kuulub erakonnajuhtidest ikkagi nende populaarsemate erakonnajuhtide poole ja on kindel, et tema saab Parempoolsete linnapea kandidaadiks. Aga nende probleem on see, et kes need teised inimesed on, kes teistes linnaosades kandideerivad. Kes need ülejäänud siis on, seal on see pink ikka [lühike]… Aga Tallinnas on see erakonna bränd ikkagi mängib suuremat rolli kui mujal Eestis."