Euroopa Liidu kohus otsustas kevadel, et Euroopa Komisjon peab paremini selgitama, miks nad ei avaldanud New York Timesi päringu peale von der Leyeni telefonisõnumid Pfizeri tegevjuhi Albert Bourlaga.

Parempopulistid nõuavad nüüd von der Leyeni tagandamist. Euroopa Parlamendi parempopulistlik saadik Gheorghe Piperea ütles ajalehele Financial Times, et umbusaldusavalduse esitamiseks vajalikud 72 allkirja on koos ning ta esitab vastava ettepaneku neljapäeval.

Suure tõenäosusega kukub von der Leyeni umbusaldamine europarlamendis läbi. Siiski asetab see von der Leyeni veelgi suurema surve alla, mis muudab tema tegevuskava elluviimise keerulisemaks. Et tagada nii vasak- kui ka parempoolsete toetus, peab ta olema valmis tegema veelgi suuremaid kompromisse. 

Euroopa Parlament hääletas eelmisel aastal von der Leyeni Euroopa Komisjoni presidendina jätkamise poolt. Von der Leyeni ametis jätkamise poolt hääletas toona 401 saadikut, vastu hääletas 284. Viimasel ajal on tema positsioon aga muutunud ebakindlamaks. 

Piperea väitis, et tema algatust toetavad ka mõned von der Leyeni kodufraktsiooni (EPP) saadikud. Ta siiski tunnistas ka ise, et suure tõenäosusega kukub von der Leyeni umbusaldamine läbi. 

"See (umbusaldus) aga pakub võimalust konstruktiivseks ja põhjendatud kriitikaks von der Leyeni suhtes. See kohustab komisjoni tegelema muredega," rääkis Piperea. 

Ajaleht Financial Times toob välja, et sellised umbusaldushääletused on europarlamendis haruldased, kuid neil võivad olla tõsised tagajärjed. 1999. aastal astus Jacques Santeri juhitud komisjon pettusesüüdistuste tõttu tagasi, kuigi umbusaldushääletus ebaõnnestus. Pärast seda on toimunud neli umbusaldushääletust, kuid kõik need on läbi kukkunud.