Selle aasta veebruari alguses otsustas regionaal- ja põllumajandusministeerium, et soovib alates 1. juunist 2027 muuta koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimise ning kiibistamise kohustuslikuks. Plaanid muutusid ning nüüd on ettevalmistamisel seadus, millega muutub kohustuslikuks vaid koerte kiibistamine. 

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi loomatervise ja -heaolu valdkonnajuht Kadri Kaugerand lausus, et esmatähtis on panustada registri loomisesse ja juurutada süsteemi, sest kiipimisest ei ole kasu, kui lemmiku kiibinumber ei ole registreeritud.

"Alustame sammhaaval ja jõuame ühel hetkel ka kassideni. Juba praegu registrites olevate kasside andmed kantakse üle loodavasse lemmikloomaregistrisse," rääkis Kaugerand.

"Hetkel oleme otsimas kompromissi, teema on tekitanud väga palju tormi ja pahameelt, kuid siin peab arvestama erinevate osapooltega. Tegemist on siiski väga laiapõhjalise nõudega ja peame arvestama erinevate Eesti piirkondadega," sõnas Kaugerand.

Kaugerand lisas, et teema on tegelikult arutluse all ka Euroopa Liidus tervikuna.

"Ootame ka sealt uudiseid, sest meie tegemisi mõjutab Euroopa Parlamendis menetlemisel olev ettepanek kasside ja koerte jälgitavuse ning heaolu osas," ütles Kaugerand.

Kaugerand rääkis, et on võimalik, et ka kasside kiibistamiskohustus rakendatatakse koos koerte kiibistamisnõudega.

"Eelnõu on juuli lõpus minemas EIS-i uuele kooskõlastusringile ning alles seejärel jõuab see valitsusse ja erinevatesse komisjonidesse," selgitas Kaugerand. 

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on kiibistamiskohustus PTA-le olulise tähtsusega töövahend. 

"PTA on koos veterinaararstkonnaga üleriigilise ühtse koerte ja kasside (lisaks ka valgetuhkrud) identifitseerimise ning registreerimise korralduse seadustamist taotlenud ja oodanud juba pikemat aega," märkis Kalda.

Kalda ütles, et tegu ei ole vaid lemmikloomade tervist ja heaolu tagava lahendusega. 

"Kuigi Eesti on olnud juba 14 aastat marutaudivaba riik, siis arvestades lähinaabri taudialast olukorda, ei ole selle nii loomadele kui inimesele surmava viirushaiguse levik meile välistatud," rääkis Kalda. 

Kalda selgitas, et loodav register annab võimaluse loomade staatust ning vastava viirushaiguse kaitsemeetme rakendamist tõendada.

Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa sõnul ei ole praegune suund liikuda edasi vaid koerte kiibistamise ning registreerimise kohustuslikuks muutmisega põhjendatud.

"Eestis ei ole hulkuvate koerte probleemi, küll aga on väga suur hulkuvate kasside probleem, kes ei ole tuvastatavad," lisas Mõisamaa.

"Kui vaatame meie hoole alla saabuvaid hulkuvaid loomi, saame öelda, et kiibistatuse protsent tõuseb iga aastaga. Küll tibusammul, aga siiski on näha orgaanilist tõusu," sõnas Mõisamaa. 

Mõisamaa selgitas, et varjupaigad ning teised loomakaitseorganisatsioonid on teinud üle 10 aasta pidevat teavitustööd kiibistamise vajalikkusest ning see on ka vilja kandnud.

"Aga, et suurem muutus ühiskonnas saaks toimuda, on tarvis ka riigi sekkumist," rääkis Mõisamaa.

Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu sõnul on just kasside puhul kiibistamise ja registreerimise kohustus kõige olulisem, sest hulkuvate ja kodutute kassidega on suured probleemid.

"Mitmed omavalitsused on kasside kiibistamise ja registreerimise ka kohustuslikuks muutnud. See näitab, et ühiskondlik valmisolek on tegelikult olemas," lisas Karurahu.

"Vastutustundlikud loomaomanikud peavad kiibistamist vajalikuks ja paljud on seda juba ka vabatahtlikult teinud. Näeme erinevatel üritustel, kus on loomi kiibistatud, et inimesed tunnevad suurt huvi ning toovad oma loomi, just kasse, kiibistama ja registreerima," lausus Karurahu. 

Probleemiks on aga see, et vabatahtlikkus ei toimi süsteemselt – suur osa loomadest jääb siiski kiibistamata," ütles Karurahu.

Eesti loomaarstide koja asepresident Helen Valk sõnas, et kasside ja koerte kiibistamine ei ole midagi uut.

"Juba praeguseks on 58 omavalitsust kehtestanud kiipimise- ja registeerimiskohustuse ning 37 omavalitsust on samasuguse kohustuse kehtestanud ka kassidele," rääkis Valk.

Valk selgitas, et paljud kassiomanikud tahavad oma kasse kiibistada kastreerimisele või steriliseerimisele tuues, seega suurel hulgal loomadest on kiip, aga seda on vaja ka registreerida.

"Loomade kiibistamine ja registreerimine loomakliinikutes ei ole massiliselt kasvanud. Kui aga MTÜ-d koostöös KOV-idega teevad kiibistamiskampaaniaid, siis seal on kiibistamise ja registreerimise huvi suur," märkis Valk.

"Varjupaikades on kasse 20 korda rohkem kui koeri. Kohustuslik kiibistamine ja registreerimine muudaks omanike tuvastamise ja loomade koju tagasi aitamise lihtsaks ja kiireks," ütles Valk.

Valk sõnas, et 2024. aastal maksid KOV-id 1346 varjupaika sattunud koera eest. Kasside hoiupäeva tasu puhul maksid omavalitsused aga 28 230 loomakese eest.

"See on märkimisväärne vahe ja tegelikult meie kõigi raha, mida suunatakse vastutustundetu loomaomaniku tegematajätmisesse," lausus Valk.

Valk rääkis, et eksootiliste loomade arstid peavad täna juba oluliseks ka küülikute kiibistamise ja registreerimise kohustuse loomist, sest palju hüljatakse ka küülikuid.

"Osadest MTÜ-dest koju minevatele küülikutele pannakse täna ka kiip ja nad kantakse registrisse," märkis Valk.