Sõja 1221. päev. Odessat tabas Vene droonirünnak, hukkus kaks inimest

Ukraina sadamalinna Odessat tabas ööl vastu laupäeva Vene droonirünnak, milles sai surma kaks ja kannatada kuus inimest, teatas Odessa oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Kiper.
Oluline Ukraina sõjas laupäeval, 28. juunil kell 22.34:
- Odessat tabas Vene droonirünnak, hukkus kaks inimest;
- Venemaa on koondanud Pokrovski lähistele üle 100 000 sõduri;
- Sõrskõi: Kostjantõnivka juures käivad rasked lahingud;
- HUR: Ukraina andis löögi Brjanski raketi- ja drooniarsenalile;
- Ukraina hävitas droonirünnakuga Krimmi baasile kolm ründehelikopterit;
- Vene väed vallutasid Ukrainas liitiumileiukoha;
- Viimase ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes kümme inimest;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga tuhat sõdurit.
Odessat tabas Vene droonirünnak, hukkus kaks inimest
Ukraina sadamalinna Odessat tabas ööl vastu laupäeva Vene droonirünnak, milles sai surma kaks ja kannatada 17 inimest, sealhulgas lapsi, teatas Odessa oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Kiper.
Moskva on suurendanud drooni- ja raketirünnakuid Ukraina vastu. USA algatatud rahukõnelused sõja lõpetamiseks on aga vahepeal peatunud.
Vigastatute seas on kolm poissi: kolmeaastane, seitsmeaastane ja 14-aastane, teatas Odessa oblasti prokuratuur. Teiste vigastatute osas andmeid veel täpsustatakse.
Esialgsetel andmetel ründas Vaenlane Odessa oblastit 20 ründedrooniga.
"Kannatada sai tsiviiltaristu, sealhulgas elumajad ja autod," kirjutas Kiper Telegrami kanalil.
Pihta sai 21-korruseline maja, eraterritooriumil asuvad majapidamishooned, administratiivhoone, eraettevõtte laohooned ja muud objektid.
Päästjad tõid rusude alt välja abielupaari, kes hukkus vaenlase droonirünnakus elumajale.
Hersoni oblasti võimude teatel sai viimase päeva jooksul üks inimene seal Venemaa rünnakutes surma ning veel kolm said vigastada.
"Vene väed ründasid piirkonna kriitilist- ja sotsiaaltaristut ning elamurajooni," ütles Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin laupäeva varahommikul Telegramis.
Sõrskõi: Kostjantõnivka juures käivad rasked lahingud
Vene väed soovivad vallutada kogu Donetski oblasti ning Kostjantõnivka linn on olnud üks nende suuri sihtmärke. Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksander Sõrskõi ütles laupäeval, et kogu linna ümbruses käivad rasked lahingud.
"Vaenlane pressib Kostjantõnivka suunas, kuid peale suurte kaotuste pole ta midagi saavutanud," ütles Sõrskõi. "Agressor püüab läbi murda meie kaitsest ja liikuda edasi kolmes sektoris."
Ukraina ida piirkonna vägede pressiesindaja Viktor Trehubov ütles, et Kostjantõnivka ja Pokrovski linn on praegu põhiliste lahingute piirkond ja Kremli strateegilised eesmärgid.
Venemaa on koondanud Pokrovski lähistele üle 100 000 sõduri
Venemaa on koondanud Donetski oblastis asuva Pokrovski linna piirile üle 100 000 sõduri, teatasid teiste seas laupäeval Kyiv Independent ja CNN.
Ukraina kaitseväe ülema Oleksandr Sõrskõi sõnul on tegemist suurima Vene vägede koondumisega sellel suunal.
Kiievi hinnangul on 111 000 Vene sõduri koondamine osa agressori katsest tungida naaberoblatisse Dnipropetrovskisse, kuhu lahingud pole varem levinud. Dnipropetrovsk on Ukraina jaoks oluline kaevandus- ja tööstuskeskus.
Venemaa on juba kuid üritanud piirkonnas edasi liikuda ja väitnud, et on võtnud kontrolli alla oblasti piiril asuvaid külasid. Ukraina on eitanud Venemaa väiteid, nagu oleks Vene väed juba mais ja juunis oblasti piiri ületanud.
Sõrskõi sõnul on Ukraina venelaste koondumisest hoolimata suutnud rinnet kaitsta. Kõnealune Pokrovski sektor on praegu kogu 1200 kilomeetri pikkuse rindejoone kuumim punkt, ütles ta. Kyiv Independenti andmetel toimub selles piirkonnas iga päev ligi 50 lahingut.
"Vaenlane üritab endiselt tungida Donetski oblasti halduspiirile – Vene sabotaaži- ja rünnaküksused olid siin eriti aktiivsed kaks nädalat tagasi, kuid need kõik kas hävitati või tehti kahjutuks ning ülejäänud tõrjuti tagasi," ütles Sõrskõi Kyiv Independentile.
Ta kinnitas, et olukord on kontrolli all.
Pokrovsk ei ole suur linn. Enne sõda elas seal umbes 60 000 inimest.
CNN-i andmetel asub linn aga varustusteede seisukohalt võtmetähtsusega asukohas maantee- ja raudteeliinide ääres, mis ühendavad piirkonda Ukrainale sõjaliselt oluliste keskustega. See teeb Pokrovskist olulise osa Ukraina kaitsevõrgustikust Donetski oblasti osas, mis on endiselt Ukraina kontrolli all.
HUR: Ukraina andis löögi Brjanski raketi- ja drooniarsenalile
Ukraina sõjaväeluure HUR andis öögi Venemaal Brjanskis asuvale raketi- ja drooniarsenalile, vahendas Ukrainska Pravda HUR-i allikatele toetudes.
Kohalikud elanikud kuulsid laupäeva hommikul plahvatusi ja relvadest tulistamist. Sotsiaalmeedias avaldatud piltidelt on näha suitsu tõusmas alalt, kus arsenal asub.
Brjanski oblasti kuberner Aleksander Bogomaz teatas samuti, et piirkonnas toimus droonirünnak, tema sõnul sai rünnakus vigastada ka tsiviilisikuid. Hiljem ütles Bogomaz, et teises rünnakus suutis Vene õhukaitse kõik droonid maha võtta.
Ukraina hävitas droonirünnakuga Krimmi baasile kolm ründehelikopterit
Ukraina luureteenistuse SBU juhitud droonid andsid laupäeval löögi okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvale Kirovske sõjalennuväljale, vahendas Kyiv Independent.
Rünnakuga hävitati kolm ründehelikopterit: Mi-8, Mi-26 ja Mi-28, teatas SBU.
Vene väed vallutasid Ukrainas liitiumileiukoha
Vene okupandid hõivasid väärtusliku liitiumileiukoha Donetski oblastis, jättes seega Ukraina ilma olulisest varast, mis võiks toetada uut majanduspartnerlust USA-ga, vahendas portaal Unian laupäeval The New York Timesi.
Teadaolevalt on leiukoht Ševtšenko asula lähedal, mille venelased vallutasid mõne päeva eest.
Kuigi 40 hektari suurune leiukoht pole kuigi ulatuslik, peavad valdkonda tundvad analüütikud seda kõrge kontsentratsiooni tõttu üheks kõige väärtuslikumaks Ukrainas.
Liitium on vajalik arenenud tehnoloogiate puhul, näiteks ka akude tootmises. USA peab liitiumit oma majandusele ja julgeolekule kriitiliselt tähtsaks maavaraks.
Seepärast tahtis USA presidendi Donald Trumpi administratsioon ligipääsu Ukraina liitiumivarudele, mis on ühed suurimad Euroopas. Ühtlasi sõlmiti sellest lähtudes USA ja Ukraina vahel maavaralepe.
Ševtsenko leiukoha okupeerimine näitab aga kätte leppe ühe peamise kitsaskoha, mis seisneb selles, et Kiiev ei saa anda USA kasutusse leiukohti, mis on Vene vägede kontrolli all.
"Kui Vene väed liiguvad edasi, kui nad hõivavad üha enam territooriumi, siis nad kontrollivad üha rohkem ka maavarade leiukohti. See on selle lepingu probleem," märkis Ameerika kompanii Critical Metals Corp direktor Mykhailo Zhernov. Litsents Ševtsenko leiukoha kasutamiseks kuulus varem just sellele firmale.
Ukraina majandusminister Julia Svõrõdenko, kes maavaraleppe oma riigi nimel allkirjastas, keeldus pressiesindaja kaudu kommenteerimast leiukoha hõivamist. Tegemist on esimese taolise kohaga, mis on sattunud Venemaa kätte pärast lepingu sõlmimist.
Vene okupatsioon umbes viiendikul Ukraina alast tähendab, et agressor kontrollib juba paljusid titaani, mangaani ja muude kriitiliste mineraalide leiukohti. Vene väed on hävitanud või vallutanud ka mõned Ukraina suurimad söekaevandused.
Kuna Venemaa väed jätkavad edasiliikumist idas, lähenevad nad nüüd üha enamatele titaani ja muude maavarade, näiteks uraani, leiukohtadele.
Viimase ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes kümme inimest
Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 10 inimest ning vähemalt 50 sai vigastada, teatasid kohalikud võimud.
Rünnakus Odessale hukkus kaks inimest, Dnipropetrovski oblastis asuvale Samari linnale viis inimest, lisaks sai seal 25 inimest vigastada. Kaks inimest hukkus rünnakutes Donetski oblastis ning üks Hersoni oblastis.
Ukraina relvajõud hävitasid ööpäevaga 23 Venemaa saadetud droonist 21.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga tuhat sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 017 720 (võrdlus eelmise päevaga +1000);
- tankid 10 970 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 22 908 (+12);
- suurtükisüsteemid 29 665 (+35);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1425 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1189 (+1);
- lennukid 420 (+4);
- kopterid 337 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 42 477 (+237);
- tiibraketid 3394 (+6);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 53 415 (+131);
- eritehnika 3921 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karin Koppel, Marko Tooming
Allikas: Interfax-BNS, Kyiv Independent, Reuters