Eesti geoloogiateenistuse tänavune maavarade kaevandamisse suhtumise küsitlus keskendus senisest põhjalikumalt fosforiidile. Küsitluse tulemustest selgus, et fosforiidi kaevandamise vastu oli 12 protsenti vastanutest. 69 protsenti inimestest oli nõus, et Lääne-Virumaal võiks hakata paarikümne aasta jooksul fosforiiti kaevandama.

"See andis fosforiidi puhul kindluse, et Eesti inimesed on päris ratsionaalsed ja nad ootavad uuringute tulemusi ja reaalseid numbreid. Need emotsioonid, mis meedias on mõnikord kõlama jäänud, et inimesed on väga tugevalt fosforiidi uuringute ja kaevandamise vastu, selle uuringu kohaselt korrektsed ei ole," lausus Eesti geoloogiateenistuse nõunik Erki Peegel.

Peamiseks tingimuseks oli inimeste hinnangul see, et läbi on viidud põhjalik ja erapooletu keskkonnamõjude uuring ning on selge arusaam, millised on kaevandamise negatiivsed mõjud ja nende leevendusmeetmed. 77 protsenti meestest ja 51 protsenti naistest arvavad, et kaevandamist peaks lubama või teatud tingimustel lubama. 10 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest ei oska öelda, kas kaevandamist peaks lubama.

 Kui teiste maavarade puhul inimeste suhtumine aastaga väga palju ei muutunud, siis järsult, enam kui kümme protsenti, oli suurenenud põlevkivi kaevandamise pooldajate hulk. Nüüd oli põlevkivi kaevandamise poolt 62 protsenti küsitletutest.

"Põlevkivi puhul on näha viimase nelja aasta trendi, et inimesed tajuvad põlevkiviga seotud keskkonnariskide vähenemist ning on kasvanud nende inimeste hulk, kes arvavad, et põlevkivi peaks kaevandama," ütles Peegel.

VKG regulaatorsuhete juhi Meelis Mündi sõnul mõistavad inimesed aina rohkem, et põlevkivitööstus on üks võimalus tagada Eesti energiajulgeolek.

"Põlevkivitööstus pakub tuhandeid töökohtasid ja riigile maksutulu. Isegi kui valitsus on skeptiline põlevkivi tuleviku suhtes, siis inimesed näevad, et igasugune lisandväärtus Eesti majandusse on oluline ja põlevkivitööstus seda pakub," lausus VKG regulaatorsuhete juht Meelis Münt.

45 protsenti Eesti elanikest on väga või pigem kursis sellega, et Eestis tegeletakse maavarade uurimisega. Maavarade uurimisega on väga või pigem kursis 56 protsenti meestest ja 35 protsenti naistest.

Eesti inimesed peavad fosforiidi ja metallitoorme uurimist, pidades silmas sellest saadavat võimalikku majanduslikku kasu, järjest olulisemaks. Viimase nelja aastaga on tõusnud toetus fosforiidi uurimisele 13 protsenti ja metallitoormele 15 protsenti.

Kokku osales maavarade kaevandamisse suhtumise uuringus üle tuhande  inimese.