Heina valmistamise protsess sõltub ilmast rohkem. "Hein peab täielikult ära kuivama, et ta ei läheks hallitama. Silo pannakse aga kohe rulli või kilesse ning umbses keskkonnas hakkab see fermenteeruma," selgitas Läänemaa Taluliidu juhatuse esimees Tiiu Hellerma. "See on nagu hapukapsa tegemine," tõi ta võrdluse.

Hellerma hinnangul on Läänemaal olukord teiste maakondadega võrreldes parem. "Me oleme siin Läänemaal suhteliselt õnnelikud. Seda vihma on parasjagu tulnud. Ilma on (heina -toim.) tegemiseks vähe, aga mass on hea," kõneles ta.

Saaremaa heina- ja silosaaki on Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse esimehe Jaan Kiideri sõnul mõjutanud vihmaperioodile eelnenud kuiv aeg. "Võrreldes Kagu-Eestiga elame kuskil teisel mandril," ütles Kiider muheledes. Halvema ilma tõttu on ka saak eelneva aastaga võrreldes kehvem. "Öeldakse, et põllumees viriseb kogu aeg, et küll on ühte palju ja teist vähe, ent paraku nii ta on. Me sõltume ilmast palju."

Kiideri sõnul on silo muutunud võrreldes heinaga järjest populaarsemaks, kuna selle tegemiseks kulub vähem aega. "Siloga saab kiiremini, kahe päevaga ühele poole. Heinaga peaks viis päeva minimaalselt kuiva ilma olema." See tähendab, et siloga kaasnevaid riske on vähem.

Valgamaa Põllumeeste Liidu tegevjuhi Kaupo Kutsari sõnutsi ei saa heinasaagi üle kurta ning silosaagi aastamahust on täitunud pool. Probleemid tekivad aga saagi kättesaamisel. "Põldudele ei saa üldse peale, sest sinna tekivad vihmaga rööpad. Põldudel, kus on vesi peal, ei niidetagi." Seega võib vihmase ilma korral minna kogu heinasaak raisku ning muutuda kasutuskõlbmatuks.

Sünoptikute hinnangul ei näita ilmamudelid lähemal ajal pikemat soojaperioodi. Üksikud soojemad päevad on aga tulekul.