Oluline kolmapäeval, 2. juulil kell 20.40:

- Meedia: Vene sõjatehas peatas Ukraina droonirünnaku tagajärjel tegevuse;

- CNN: Põhja-Korea saadab Ukrainasse sõdima kuni 30 000 sõdurit;

- Venemaa korraldas taas droonirünnaku Harkivile;

- ISW: Vene vägi hõivas Ukraina Dnipropetrovski oblastis Datšne;

- Budanov: venelased võivad saata Ukraina kohale korraga kuni 500 drooni;

- Merz ei välista endiselt Tauruste tarnimist Ukrainale.

Meedia: Venemaa Kupoli sõjatehas peatas Ukraina droonirünnaku tagajärjel tegevuse

Venemaal Udmurtias asuv Kupoli tehas lõpetas tegevuse pärast teisipäeval toimunud Ukraina droonirünnakut, teatas sõltumatu meediaväljaanne Astra hädaabiteenistuste allikatele viidates.

Tehas asub rindejoonest enam kui 1300 kilomeetri kaugusel ning toodab õhutõrjesüsteeme Tor ja Osa ning Harpy-tüüpi ründedroone. Tehas on rahvusvaheliste sanktsioonide all, kuna kuulub Venemaa kaitsetööstuskompleksi.

Rünnaku käigus tabasid kaks drooni oma sihtmärke, üks droon lendas läbi ühe töökoja akende ja teine ​​tabas teise töökoja katust, põhjustades plahvatuse ja tulekahju.

Russian Telegram channels report a drone attack and explosions in Russian Izhevsk, over a 1000 kilometers from Ukraine.

By preliminary information, the Russian Kupol electromechanical plant was attacked - one of the largest enterprises in the Russian defense industry. It… pic.twitter.com/mYUPVJrOpQ

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) July 1, 2025

Astra teatel varises kokku tulekahjus 1300 ruutmeetrit katust.

Kompleksi esimeses hoones hävitati neli töökoda, mis väidetavalt peatas tegevuse metallitöötlemise, mikrokiipide jootmise ja droonide tootmisega seotud aladel.

Udmurtia kuberner Aleksandr Brechalov ütles, et rünnakus hukkus kolm ja sai vigastada 45 inimest, kellest 35 olid haiglaravil ja kuue seisund on raske.

Astra teatas varem, et Udmurtia pealinnas Iževskis ei antud enne rünnakut õhurünnaku sireeni. Elanikud väitsid, et nad ei saa mobiilse interneti pidevate katkestuste tõttu hädaabiteateid.

Ukraina peastaap kinnitas rünnakut oma ametliku Telegrami kanali vahendusel, nimetades seda osaks Kiievi kampaaniast Venemaa kaitsetööstusbaasi kahjustamiseks.

Tehas oli varem Ukraina droonirünnaku sihtmärgiks 17. novembril 2024. Rünnakus kahjustati Tor-raketisüsteemide ja radarikomponentide tootmiseks kasutatavaid seadmeid.

Iževsk on tuntud kui Venemaa relvatööstuse keskus ja Kalašnikovi automaadi sünnikoht.

CNN: Põhja-Korea saadab Ukrainasse sõdima kuni 30 000 sõdurit

CNN teatas Ukraina ametnikele viidates, et Põhja-Korea valmistub saatma Ukraina vastu võitlevatesse Vene vägedesse täiendavalt 25 000–30 000 sõdurit, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmisel aastal.

Ukraina sõjaväeluure (HUR) hinnangu kohaselt võivad värsked üksused saabuda lähikuudel ja osalevad tõenäoliselt lahingutes Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel, sealhulgas "ulatuslikes pealetungioperatsioonides" .

Uudis rõhutab Põhja-Korea kasvavat osalemist Venemaa-Ukraina sõjas ning süvenevaid sõjalisi sidemeid Pyongyangi ja Moskva vahel.

Põhja-Korea saatis 2024. aasta sügisel Venemaale algselt umbes 11 000 sõdurit, et aidata tõrjuda Ukraina sissetungi Venemaa Kurski oblastisse. Erinevate hinnangute kohaselt kaotas Põhja-Korea selle missiooni käigus 4000–6000 sõdurit.

HUR märkas samuti, et Vene sõjalennukeid kohandatakse Põhja-Korea vägesid kodumaalt Siberisse transportimiseks.

CNN-i teatatud hinnangud ületavad Lõuna-Korea luureteenistuse omasid, mis eeldavad, et Pyongyang saadab Venemaale juba juulis või augustis veel Venemaa eest sõdima 15 000 sõdurit.

Pärast juunis toimunud visiiti Pyongyangi teatas Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu ka, et Põhja-Korea saadab Venemaa Kurski oblastisse 1000 sapööri ja 5000 sõjaväeinseneri.

Pyongyangi abi Venemaale ei ole piirdunud ainult vägedega, Põhja-Korea tarnib Venemaale ka suures mahus suurtükimürske ja ballistilisi rakette.

Venemaa president Vladimir Putin ja Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un allkirjastasid 2024. aasta juunis Pyongyangis laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu. Lepingu kohaselt lubasid kaks riiki teineteisele abi osutada, kui kumbagi rünnatakse.

Kuigi riigid algselt eitasid Põhja-Korea vägede osalemist Venemaa-Ukraina sõjas, tunnistasid nii Putin kui ka Kim vägede paigutamist selle aasta alguses.

Venemaa korraldas taas droonirünnaku Harkivile

Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva taas Harkivit, mille tagajärjel puhkes linnas tulekahju. 

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas ööl vastu kolmapäeva, et linnas oli kuulda plahvatust. Terehhov teatas hiljem, et rünnaku tagajärjel läks põlema üks hoone, vahendas Ukrainska Pravda. 

Merz ei välista endiselt Tauruste tarnimist Ukrainale

Saksa kantsler Friedrich Merz ei välista endiselt Saksa-Rootsi päritolu Taurus tiibrakettide tarnimist Ukraina relvajõududele.

Kantsler lausus telekanali ARD eetris, et nende relvade saatmine Ukrainale "oli ja jääb üheks võimaluseks". Lisaks on ta kindel, et rakettide tarnimine Ukraina kaitseväele ei tee tema riigist osalist sõjas Venemaaga.

Merz märkis, et Taurus rakettidega töötamine on äärmiselt keeruline, seega võtaks Ukraina sõjaväelaste väljaõpe aega vähemalt kuus kuud. Tema sõnul pole see töö veel alanud.

Taurus on Saksa-Rootsi päritolu ülitäpne tiibrakett, mille on välja töötanud MBDA Deutschland ja Saab Bofors Dynamics. See suudab purustada ka maa-aluseid sihtmärke ning tänu suurele lennukaugusele ei pea raketti kandev lennuk sisenema vaenlase õhuruumi.

Sõjaväelaste sõnul oleksid Taurustega kaetud kõik Ukraina okupeeritud alad, sealhulgas Krimmi lõunarannik.

Ukraina on juba mitu aastat ärgitanud Saksamaad neid rakette tarnima. Alguses lubas Kiiev isegi, et ei ründa Venemaa territooriumi, kuna endine kantsler Olaf Scholz kartis Moskva reaktsiooni sellistele tarnetele.

Merz pooldas kindlalt nende rakettide saatmist Ukrainasse, kuid ametlikku teadaannet sellise otsuse kohta ei ole tehtud.

ISW: Vene vägi hõivas Ukraina Dnipropetrovski oblastis Datšne

Ukraina Dnipropetrovski oblastis Sõnelnõkove rajoonis asuv Datšne küla ja selle idapoolne ääreala kogupindalaga umbes kaks ruutkilomeetrit on Vene väe kontrolli all, teatas Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases ülevaates.

"30. juunil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene vägi liikus hiljuti edasi Datšne põhjaosas ja vallutas selle küla," seisab aruandes.

Budanov: venelased võivad saata Ukraina kohale korraga kuni 500 drooni

Vene vägi suudab saata Ukraina kohale korraga kuni 500 drooni, kuid neil ei ole võimekust seda teha iga päev, ütles kolmapäeval Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 022 090 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

- tankid 10 985 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 931 (+3);

- suurtükisüsteemid 29 794 (+40);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1427 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1191 (+1);

- lennukid 420 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 43 013 (+73);

- tiibraketid 3436 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 53 786 (+90);

- eritehnika 3921 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.