Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaksid sellised sektorid nagu terase-, tsemendi- ja alumiiniumitootmine olema vabastatud oma ekspordi süsinikdioksiidi heitkoguste eest tasumisest, et luua välismaiste konkurentidega võrdsed võimalused, ütlesid kaks läbirääkimistel osalenud ametnikku.

Euroopa Liidus (EL) on puhkenud tuline arutelu liidu võime üle saavutada oma kliimaeesmärgid võttes arvesse ülemaailmset kaubandussõda ja prioriteetide nihkumist kaitse ja majandusliku konkurentsivõime suunas.

Euroopa Liidu kliimavolinik Wopke Hoekstra ütles Financial Timesile, et EL peab "kahekordistama" oma jõupingutusi ettevõtete jaoks eesmärkide saavutamise tingimuste parandamiseks.

Ta ütles, et sellised meetmed nagu bloki süsiniku piirimaks on dekarboniseerimise seisukohast "fantastilised", kuid need ei saa toimuda "meie endi ettevõtete arvelt ja arvestades, et nad seisavad silmitsi ebaausa konkurentsiga ülemaailmsel turul".

Plaan on osa Brüsseli ettepanekust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2040. aastaks 90 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega – mitmed liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa, on öelnud, et nad ei nõustu selle eesmärgiga, kui tööstusele ei tehta järeleandmisi ja tuumaenergiat ei tunnustata rohkem.

Täiendavas kompromissis ütles Brüssel, et kolm protsenti 2040. aasta eesmärgist võib täita rahvusvaheliste süsinikukrediitidega, mis on sisuliselt viis, kuidas liikmesriigid saavad rahvusvaheliste kliimaprojektide rahastamise kaudu täita oma heitkoguste vähendamise nõuet.

EL-i teadusnõukogu on soovitanud mitte kasutada rahvusvahelisi süsinikukrediitide süsteemi bloki kliimaeesmärkide saavutamisel, väites, et see võib õõnestada siseriiklikke jõupingutusi heitkoguste vähendamiseks.

Kuid Hoekstra ütles, et see meede võiks olla "kliimameetmete osas sild" arengumaadega ning seda tuleks vaadelda "klassikalise arenguabi ja muude ärisuhete kõrval".

Euroopa rasketööstus on ekspordilahendust nõudnud alates 2021. aastast, mil EL teatas oma süsinikuheite piirimaksumehhanismist (CBAM) – maksust blokki imporditud kaupade heitkogustele, et kaitsta EL-i tööstust odavama ja saastavama impordi eest.

Uue ettepaneku kohaselt hüvitatakse ettevõtetele maksed, mida nad on teinud oma ekspordi süsinikdioksiidi heitkoguste katmiseks, kinnitasid kaks kõrgemat ametnikku. Tagasimakseid rahastatakse CBAM-i teenitud tuludest, ütles üks.

Süsiniku piirimaksu rakendatakse järk-järgult samal ajal, kui tööstusharud kaotavad oma tasuta kvoodid bloki heitkogustega kauplemise süsteemi alusel. Praegu kaubeldakse heitkogustega hinnaga veidi alla 70 euro tonni süsiniku kohta.

EL-i tsemenditööstus on hinnanud, et kui süsiniku hind tõuseb 2030. aastaks umbes 125 euroni, võib see moodustada üle 50 protsendi tootmiskuludest.

Saksa terasetootja Thyssenkruppi kliima- ja ringmajanduse poliitika juht Samuel Flückiger ütles, et eksporditurud on tööstuse jaoks endiselt kriitilise tähtsusega, samas kui siseturud on surve all.

"Nende turgude ohtu seadmine niigi nõrgal turul... pole eriti tark tegu," ütles ta.

Kavatsuse üksikasjad selguvad enne selle aasta lõppu, ütles üks kõrge EL-i ametnik.

Ettevõtted ja tööstus peavad 2040. aasta kliimaeesmärki oluliseks teejuhiks investeeringute suunamisel ning näevad seda kinnitusena, et blokk peab kinni oma ambitsioonikatest kliimaeesmärkidest, hoolimata parempoolsete poliitiliste jõudude kasvavast poliitilisest survest rohelise seadusandluse osas taganeda.

Blokk on praegu täitmas oma vahe-eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55-protsendi võrra 2030. aastaks.

2040. aasta eesmärk suunab ka EL-i otsust "riiklikult kindlaksmääratud panuse" ehk kliimakava kohta kuni 2035. aastani, mis tuleb esitada ÜRO-le enne novembris Belémis toimuvat COP30 kliimatippkohtumist.