Grupi emaettevõte OÜ Utilitase aastaaruandest selgub, et 2024. aasta teenis see 216 miljonit eurot äritulu, mis on üheksa miljonit vähem kui aasta varem. Samas  tõusis puhaskasum 2023. aastaga võrreldes üle 18 protsendi,  veidi vähem kui 32 miljoni euroni. 

Kui 2023. teenis Utilitas kasumit 27,7 miljonit eurot, siis eelmisel aastal tõusis kasum üle 14 protsendi 32 miljoni euro juurde. 

Dividende maksis OÜ Utilitas välja kuus miljonit eurot, mida on miljoni võrra enam kui 2023. aastal.

Utilitase Kontsern kuulub 85 protsendi ulatuses rahvusvahelisele taristufondile European Diversified Infrastructure Fund II, mille varasid haldab First Sentier Investors Group'i infrastruktuurivaldkonna otseinvesteeringute üksus Igneo Infrastructure Partners. Selle omanik on omakorda Jaapani finantskontsern Mitsubishi UFJ Financial Group. Jaapani finantskontsern on üks maailma suuremaid valdusettevõtteid.

Ülejäänud osalus jaguneb Utilitase juhtkonna liikmetele kuuluvate ettevõtete vahel.

Taastuvenergia osakaalu suurenemine

2024. aastal täitus Utilitase Pärnumaal Saarde vallas asuva tuulepargi esimene tööaasta. Lisaks avati Lääne-Virumaal Aseri tuulepark ning alustati Leedus asuva Telšiai tuulepargi ehitusega.

Taastuvelektri osakaal Utilitase kogutootmises tõusis 2023. aastaga võrreldes kolmandiku võrra. Ettevõtte tuuleenergia toodang suurenes eelneva aastaga võrreldes koguni 49 protsendi.

Kaugküttega laienes Utilitas Lätisse

Utilitase kontsern laienes eelmisel aasta ka Läti kaugküttesektorisse , kus omandati sõltumatult osapoolelt sajaprotsendiline osalus Utilitas Valka SIA-s. See on taastuvatel energiaallikatel põhinev kaugkütteäri, mis asub Valka linnas.

Ühtlasi on Utilitasel sel aastal plaan ühendada Valga ja Valka kaugküttevõrgud, mis võimaldaks Valgal lõpetada põlevkiviõli kasutamise. Valga kaugküttevõrk hakkaks nii kasutama puhtamat puidupõhist biomassi.

Utilitas Tallinna Soojus

2023. aastal sõlmis Tallinn Utilitasega lepingu, mis viis Tallinna Soojuse  suurosaluse loovutamiseni. Uue firma nimeks sai Utilitas Tallinna Soojus ning selllest kuulub kaks kolmandikku Utilitasele ning kolmandik Tallinna linnale.

Lepingu tagamaaks oli asjaolu, et juba 2001. aastal sõlmis linn Utilitase eelkäija Tallinna Küttega lepingu, milles seisis, et 30 aasta pärast pidi Tallinn soojustrassid investeeringute hinnaga välja ostma. Nende investeeringute summa oleks tollase linnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul küündinud 350 miljoni euroni. Ühisettevõtte loomisega kompensatsioonikohustus kadus.

AS Utilitas Tallinna Soojuse tulud olid möödunud aastal 157 miljonit ning puhaskasum 13 miljonit eurot.