1996. aastal asutatud AS-i Tallinna Soojus ainuaktsionär on Tallinna linn ning ettevõtte eesmärk on varustada Tallinna soojatarbijaid. Kolmapäeval teatas aga pealinn, et loob koos Utilitasega ühisettevõtte Utilitas Tallinna Soojus, millest kahe kolmandiku omanikuks saab Utilitas ja ühe kolmandiku omanikuks pealinn.

Lepingu tagamaaks on asjaolu, et juba 2001. aastal sõlmis linn Utilitase eelkäija Tallinna Küttega lepingu, mis näeb ette, et 30 aasta pärast peab Tallinn soojustrassid investeeringute hinnaga välja ostma. Nüüd jõuab see tähtaeg aina lähemale, kuid linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul paiskaks sellise summa tasumine pealinna finantskriisi.

Nõusoleku Tallinna Küttega rendi- ja operaatorlepingu sõlmimiseks allkirjastasid 2001. aasta 31. oktoobril toonane Tallinna linnapea Tõnis Palts ja linnasekretär Toomas Sepp.

Linnale kuuluva aktsiaseltsi Tallinna Soojus rendile andmiseks oli sama aasta suvel moodustatud komisjon. Tallinna ettevõtlusameti kontsernipoliitika teenistust juhtinud Charlie Viikbergi allkirjastatud lepingu sõlmimise seletuskirja kohaselt oli huvilisi kaks.

Pakkumise võitnud Dalkia International S.A. tütarettevõtte, tollal alles asutamisel olnud AS-i Tallinna Küte kõrval soovis pealinnaga rendilepingut sõlmida ka Tallinn District Heating Services B.V, kuid pakkus kvartali rendimakseks 6,25 miljonit krooni, millega jäi alla võitja 10,5 miljoni krooni suurusele pakkumisele.

Lisaks tegi Tallinna Kütte omanikfirma ka parema alustustasu pakkumise ja nii langeski valik 25. oktoobril 2001 Tallinna Kütte kasuks, kes võttis linnale kuuluva Tallinna Soojuse tervikvara rendile, kuid kõigi aktsiate omanikuks jäi Tallinna linn.

Rentnik pidi maksma Tallinna Soojusele tasu vara kasutamise eest, samas kui Tallinna linnale kui ainuaktsionärile jäi õigus määrata aktsiaseltsi nõukogu liikmed, kes omakorda valivad Tallinna Soojuse juhatuse ning lisaks jäi linnale õigus ka dividendide maksmise üle otsustada.

Tallinna Soojuse ja Tallinna Kütte ehk nüüdse Utilitase vahel sõlmitud leping nägi ette, et rendiperiood on 30 aastat ja lisaks rendile maksis Tallinna Küte lepingu sõlmimisel 210 miljonit krooni lepingutasu. Tallinna Soojus andis rendile kõik oma võrgud, tootmisüksused ja kinnistud ning kohustus tagama ka Tallinna Kütte laenud, kui need võetakse eelkõige varade parendamiseks.

Lepingu lõppemise kohta sätestas rendileping, et pärast 30 aasta möödumist tagastab rentnik rendileandjale varad nõutavas korras tasuta.

Järgneb aga täpsustus, mis ongi Tallinna linna praegusesse olukorda viinud: "Erandina kompenseeritakse lepingu lõppedes tähtajal investeeringud trassi, milles lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud. Vastavat kokkulepet tehes tuleb võtta arvesse, et investeeringu amortisatsioon ei tohi olla mingil juhul väiksem kui neli protsenti aastas ning kompensatsioonisummast lahutatakse 275 miljonit krooni (torustiku jääkväärtus täna)."

Lepingu lisas oli välja toodud ka niisuguse kompensatsiooni põhjendus: sel viisil taheti motiveerida rentnikku investeerima trassi ka lepingu viimastel aastatel.

Endine linnaametnik: see on selge erastamine

Üks 2001. aastal linna otsuse juures olnud ametnikke rääkis anonüümsust paludes ERR-ile, et tema arvates sellist punkti lepingus Tallinna Küttega algselt ei sisaldunud. Kuuldes, et vastav lause oli seal siiski olemas, nentis ta, et see kõlab väga kehvasti.

"See on selge erastamine ja see ei olnud lepingu eesmärk," tõdes endine ametnik. "Meie andsime varad ettevõttele üle, renti maksti iga perioodi eest, samuti pidi varad tagasi saama, kui 30 aastat läbi saab. Selles mõttes on väga kehv lugu. Eks me kõik, kes selle asja heaks on kiitnud, ole siis süüdi."

Siiski leidis ta, et Tallinn ei peaks praegu, kui lepingu lõppemiseni on veel tükk aega, Utilitasega ühisettevõtet looma ja neile kaht kolmandikku osalust loovutama.

"Mulle ei tundu, et sellega peaks kiirustama. Ettevõte saab investeeringuid ka juhtida, mahtu pole mõtet selleks hetkeks üritada täiesti lakke ajada. Kaheksa aastat, sinnani on veel tükk maad minna. Ja täna üleval oleva jäägi osas saab Tallinna linn selgelt kaasa rääkida, et see ei oleks sel hetkel nii kõrge," tõi ta välja. "Tallinn peaks võtma agressiivsema seisukoha, mis investeeringuid on praegu vaja teha ja mida mitte."

Ametnik lisas, et osaluse jagunemine äsja avalikuks tehtud viisil on üsna ühepoolne, isegi kui investeeringute kompenseerimise punkt on lepingus sees. Ka juhtis ta tähelepanu asjaolule, et Utilitase näol on tegemist monopoliga.

"Varade mahult arvestatakse konkurentsiameti juures tootlust ehk pole ühtki põhjust varasid lihtsalt üle anda. Vähemalt tuleks teha müügikonkurss, mitte sõlmida selja taga lepinguid. See on lihtsalt jabur," lausus ta. "Kas tõesti on Utilitas ainuke tahtja? Leping on nii vana ja ma ei mäleta selle sisu täpselt, aga isegi kui see punkt seal on, pole mingit alust Utilitasele varasid üle anda."

Endine linnavalitsuse töötaja pidas arusaadavaks, et Tallinnal pole raha, mida Utilitasele maksta, aga aega on kaheksa aastat. Kui praegu on intressid kõrged ja ostuhuvilisi vähe, siis mõne aasta pärast olukord muutub ja kindlasti tekib ka huvilisi, märkis ta.

Lepingu sõlmimise ajal 2001. aastal Tallinna linnapea olnud Tõnis Palts ei soovinud ERR-ile lepingut kommenteerida. Ta märkis, et tegu on nii ammuse asjaga, millesse süvenemine võtaks tunde.

Mihhail Kõlvart ütles kolmapäeval ühisettevõtte loomise ja kahe kolmandiku Tallinna Soojuse Utilitasele loovutamise põhjenduseks, et ajal, mil rendileping sõlmiti, tahtis Tallinn kõik linnale kuuluvad soojustrassid välja rentida, sest linna finantsseis ei võimaldanud ise investeeringuid teha.

Kui linn ostaks Tallinna soojustrassid pärast 30 aasta möödumist ehk 2031. aastal välja, ulatuks vahepealsete investeeringute kompenseerimiskohustus Kõlvarti sõnul 250 miljoni euroni. Ühisettevõtte loomisega kompensatsioonikohustus kaob.

Kõlvart märkis, et sellise summa maksmine tähendaks linnale seitsme-kaheksa aasta pärast finantskriisi ning see oli üks peamisi põhjuseid, miks viimased kaks aastat on Utilitasega läbirääkimisi peetud, et muu lahendus leida.

Alates möödunud aasta 1. juunist juhib Tallinna Soojust Kalle Klandorf, kes varem juhtis selle nõukogu. Juba mullu, kui ta ametisse nimetati, ütles ettevõtte nõukokku kuuluv Jevgeni Ossinovski, et leping Utilitasega lõppeb 2031. aastal ning Tallinna Soojus peab võimalikult kiiresti uue korraldusliku mudeli välja töötama.

Eelmisel suvel valminud üle-eelmise majandusaasta aruande kohaselt oli Tallinna Soojuse kapitalirendi tulu ligi 3,130 miljonit eurot ning kasumiks kujunes 2,237 miljonit eurot. Ettevõte märkis aruandes, et kogu rendiperioodi vältel on Utilitas pidanud kinni teenuste tasemest. Torustike lubatud keskmine vanus on 30 aastat, kuid tegelik oli 2021. aasta lõpus 23,4 aastat.

Investeeringuid tegi Utilitas 2021. aastal 30,27 miljoni euro eest.

31. detsembri 2021 seisuga oli Tallinna Soojuse aktsiakapitali suurus 3,25 miljonit eurot.