Eesti valitsus sai juba möödunud aasta detsembris riigikogult mandaadi, et 2040. aasta kliimaeesmärkide täitmisega nii mahukal kujul ollakse nõus vaid juhul, kui on olemas vastav tehnoloogia. Sutt ütles, et valitsuse seisukoht ja mandaat ei ole praegu muutunud.

"Selleks, et me saaksime aktsepteerida 90 protsenti, peavad olema seal kindlasti paindlikkused, tehnoloogiad ja ka läbivaatamisklausel. Viimane tähendab, et  teeme vahehinnanguid, kas eesmärk 90 oleks jätkuvalt realistlik. Lisaks peab olema võimalus tõsta sektorite vahel kvoodikohustust ümber," rääkis Sutt ERR-ile.

Mitmed liikmesriigid on juba teatanud, et nad komisjoni kavaga ei nõustu.

Näiteks Tšehhi valitsusjuht Petr Fiala ütles, et ettepanek on ebarealistlik, toob majanduslikku kahju ning seda pole võimalik avalikkusele maha müüa. 

Ka Soomes on valitsusliidus puhkenud tüli, kuna Põlissoomlaste erakond pole ettepanekuga praegusel kujul nõus.

Sutt aga ei rutta "ei" ütlema: "Kui esimese sammuna ei öelda, ei aita see ka kuidagi kaasa. Pigem on oluline, et me saavutame olukorra, kus on väga selgelt kirjas needsamad tingimuslikkused tehnoloogiate osas.  Ja sel  juhul ma arvan, saab küsida ka uut mandaati, kui selleks on vajadus. Kui uut riigikogu mandaati ei ole, siis me loomulikult Euroopa Komisjoni  ettepanekut toetada ei saa."

Ministri sõnul on igal juhul Eesti jaoks oluline, et oleks tagatud kindlustunne, et Eesti ei võta üle jõu käivaid eesmärke. 

"Kogu see arutelu või õigemini nende eesmärkideni jõudmise avamine näitabki suuremat küpsust kliimapoliitikas. Me enam ei ütle, et vot me soovime selleks aastaks jõuda sellise tasemeni, täpsustamata, millised on üldse eeldused neid eesmärke täita," ütles Sutt

Aga kindlasti kokkuleppele jõudmine saab olema tuliste läbirääkimiste objekt,  tunnistas minister.

Sutt rõhutas: "Eesti  huvi on see, et me ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi. Ja teistpidi, et ka meie konkurentsivõime ja laiemalt Euroopa konkurentsivõime ei saaks kahjustatud."

Sutt ei tahtnud ennustada, kui palju rohkem läheb maksumaksjale ja eraettevõtetele uue ja ambitsioonikama eesmärgi täitmine praegusest kallimaks.

"Igal juhul nii ettevõtetel kui riigil  konkurentsis püsimiseks ja arenemiseks tuleb  iga aasta ju investeeringuid teha ja siis on küsimus, millistesse tehnoloogiatesse need investeeringud tehakse, et kas need on uued kaasaegsed või püütakse hoida vanemaid tehnoloogiaid käigus," ütles minister.

Ministri sõnul pole ettevõtetel nagunii tehtud ette plaane 15 aasta peale ja tehnoloogiate hinnad pidevalt muutuvad, tema sõnul õnneks siiski odavnemise suunas.

Eesti seisukohad peaks olema selged varasügiseks. Teiste liikmesriikidega algavad läbirääkimised juba järgmisel nädalal Taanis, mis on praegu Euroopa Liidu eesistujariik.