Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,9 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,8 protsenti ja Keskerakonda 16,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Võrreldes juuni lõpuga need toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Reformierakond 15,9 protsendi ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10,9 protsendiga. Reformierakonna toetus oli viimases küsitluses madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. 

Parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, mida toetas 2,9 protsenti. Parlamendiväliste Parempoolsete reiting oli 4,9 protsenti ja Rohelistel 1,0 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetas kokku 18,8 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 73,9 protsenti vastajatest. 

Politoloog Martin Mölder arvutas praeguste toetusprotsentide pealt välja ka võimaliku kohtade jaotuse riigikogus. Isamaa saaks 33 (+25 võrreldes viimaste riigikogu valimistega), EKRE 21 (+4), Keskerakond 18 (+2), Reformierakond 18 (-19) ja SDE 11 mandaati (+2).

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 2. juunist – 6. juulini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku. Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (27,9 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,69 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,63 protsenti.

 Kui võtta aluseks viimase nädala tulemused ehk kus statistilise vea võimalus suurem, oli Reformierakonna toetus 13,8 protsenti. See näitaja oli üsna samas suurusjärgus SDE-ga (12,3 protsenti).