Oluline Venemaa agressioonisõjas Ukrainas reedel, 11. juulil kell 21.24:

- Ukraina ründas Venemaa sõjatööstuse tehaseid;

- Budanov: Venemaa saab 40 protsenti oma laskemoonast Põhja-Korealt;

- Merz: Venemaa peab hüvitama Ukrainale 500 miljardi eest sõjakahjusid;

- Trumpi esindaja Kellogg läheb nädalaks Kiievisse;

- Droonirünnakus Odessale sai 11 inimest vigastada;

- Budanov: Ukrainas tuleks relvarahu saavutada võimalikult kiiresti;

- Zelenski: Venemaa kavatseb sõda pikendada;

- Ukraina ründas Venemaa sõjatööstuse tehaseid;

- Trump lubas teha järgmisel nädalal Venemaa kohta tähtsa avalduse.

Ukraina ründas Venemaa sõjatööstuse tehaseid

Venemaa kaitseministeerium väitis, et õhutõrje tegi ööl vastu reedet kahjutuks 155 Ukraina drooni. Telegrami kanal Astra teatas droonirünnakutest Vene naftahoidla ja kaitsetööstusrajatiste vastu. Rünnaku alla jäi ka Moskva lähedal asuv MiG hävituslennukite tehas, vahendas The Kyiv Independent. 

Budanov: Venemaa saab 40 protsenti oma laskemoonast Põhja-Korealt

Põhja-Korea tarned katavad praegu kuni 40 protsenti Vene relvajõudude kasutatavast laskemoonast Ukrainas, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov väljaandele Bloomberg.

Tema sõnul Moskva ja Pyongyangi partnerlus süveneb ning selle tõenduseks on, et Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uni režiim varustab Venemaad ka muude relvadega, sealhulgas ballistiliste rakettide ja suurtükiväesüsteemidega.

"Need on head relvad. Põhja-Koreal on tohutud varud ja tootmine toimub ööpäev läbi," ütles Budanov, lisades, et 60 protsenti luureüksuste kaotustest viimase kolme kuu jooksul on põhjustanud Põhja-Koreas toodetud suurtükkide tuli.

Samal ajal annab Venemaa Põhja-Koreale raha ja tehnoloogiaid, aidates leevendada Pyongyangi rahvusvahelist isolatsiooni, ütles Budanov.

Trumpi esindaja Kellogg läheb nädalaks Kiievisse

USA presidendi Ukraina eriesindaja Keith Kellogg saabub Kiievisse esmaspäeval, 14. juulil ja tema visiit vältab nädal aega, vahendas portaal Unian reedel tema sõnu Roomas Ukraina ülesehituskonverentsil.

"Oleme Kiievis esmaspäeval. Seega oleme seal terve nädala," ütles Kellogg Ukraina ajakirjanikule.

Uniani korrespondendi teatel kinnitas Ukraina välisministeerium Kelloggi visiiti. Ministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tõhhõi rõhutas samuti, et Kellogg viibib Ukrainas terve nädala.

21. juunil saabus Kellogg Valgevenesse, kus kohtus riigi režiimi juhi Aleksandr Lukašenkoga. Valgevene meedia andmetel olid kõneluste päevakorras rahvusvahelised küsimused, piirkondlikud teemad ja Valgevene-Ameerika suhted.

New York Times kirjutas, et Kellogg kohtus Lukašenkoga Minskis, lootes tema abile Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamisel. See oli esimene kohtumine Valge Maja kõrge ametniku ja Valgevene juhi vahel rohkem kui viie aasta jooksul.

Lisaks ütles Lukašenko pärast seda kohtumist, et Kellogg lubas talle väidetavalt teha tööd Ukraina Venemaa-vastaste rünnakute piiramiseks. USA presidendi eriesindaja eitas neid sõnu. Ta seletas, et arutas Lukašenkoga täielikku ja tingimusteta relvarahu.

Droonirünnakus Odessale sai 11 inimest vigastada

Venemaa droonirünnakus Odessa linnale sai 11 inimest vigastada. Kannatada said elumajad ning hobusetall, kus hukkus üks hobune.

Rünnakus said kannatada ka ametiasutused, autod ja tsiviiltaristu, teatas Ukraina päästeteenistus.

Budanov: Ukrainas tuleks relvarahu saavutada võimalikult kiiresti

Ukrainas tuleks relvarahu saavutada võimalikult kiiresti ja hulk aega enne aasta lõppu, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhataja Kõrõlo Budanov Bloombergile, vahendab portaal Unian.

"Kas see on võimalik – jah. Kas see on keeruline – ei. Selleks on vaja vähemalt kolme osapoolt – Ukrainat, Venemaad ja Ühendriike. Ja me saavutame selle seisukoha," märkis ta.

Ta kinnitas ka, et Venemaa ei suuda Donetski oblastit aasta lõpuks täielikult vallutada.

Lisaks märkis Budanov, et Vene väel on poliitiline eesmärk kuulutada, et nad on sisenenud Dnipropetrovski oblastisse. Samal ajal püütakse tema sõnul luua veel üks kuni 10 kilomeetri sügavune puhvervöönd.

Merz: Venemaa peab hüvitama Ukrainale sõjakahjusid 500 miljardi euro eest

Venemaa on kohustatud hüvitama Ukrainale täiemahulise sõja käigus tekitatud kahjud, ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz Roomas toimunud Ukraina ülesehituskonverentsil. Berliini hinnangul on tekitatud kahju suurus umbes 500 miljardit eurot.

"Venemaa peab selle materiaalse kahju hüvitama. Kuni see ei juhtu, ei saa ega tohiks ta saada juurdepääsu oma külmutatud varadele," rõhutas Merz.

Kantsleri sõnul jääb külmutatuks sadade miljardite eurode väärtuses Venemaa riigivara, mis asub enamasti Euroopa Liidu riikides, vahendas Interfax-Ukraina Saksa kantsleriameti edastatud teadet. Nendest varadest saadavat tulu kasutatakse jätkuvalt Ukrainale krediiditoetuse pakkumiseks.

Zelenski: Venemaa kavatseb sõda pikendada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval luureraportitele viidates, et Venemaa plaanib sõda pikendada.

"Meie ja meie partnerite luurel on täielik teave, mis näitab, et Venemaa kavatseb seda sõda jätkuvalt venitada. Putin lükkab tagasi iga võimaluse kehtestada tõeline relvarahu. Ta ei taha tegelikku rahu. Putin on sõltuvuses sõjast ja tapmisest ning ainult reaalne jõud saab sundida teda sellest sõltuvusest vabanema. Seepärast peab meie kaitse Ukrainas olema piisavalt tugev," rõhutas Zelenski.

Zelenski märkis ka, et Vene armee koosseisus on praegu 1,2 miljonit sõjaväelast. Putin püüab suurendada armee suurust 1,5 miljonini. Tema sõnul võib Putin järgmisel aastal sõjale kulutada 300 miljardit dollarit.

Trump lubas teha järgmisel nädalal Venemaa kohta tähtsa avalduse

USA president Donald Trump andis 10. juulil intervjuu telekanalile NBC News ja ütles, et kavatseb teha järgmisel nädalal Venemaa kohta tähtsa avalduse. 

"Olen Venemaas pettunud, aga näeme, mis järgmise paari nädala jooksul juhtub. Ma arvan, et mul tuleb esmaspäeval teha oluline avaldus Venemaa kohta," ütles Trump. Avalduse sisu ta ei täpsustanud. 

Trump kirjeldas veel ka uut kokkulepet USA, NATO ja Ukraina vahel. 

"Me saadame relvi NATO-le ja NATO maksab 100-protsendiliselt nende relvade eest. Seega teeme nii, et relvad, mis lähevad välja, lähevad NATO-le ja seejärel annab NATO need relvad Ukrainale ja NATO maksab nende relvade eest," selgitas Trump. 

Ta lisas, et kokkulepe saavutati eelmisel kuul toimunud NATO tippkohtumisel. Pole selge, kas Trump viitas hiljuti välja käidud ideele, mille raames mõned NATO liikmed ostaksid USA-lt relvi. Need relvad tarnitakse siis Ukrainale, USA ei peaks aga kulusid kandma.

USA peatas hiljuti osa lubatud relvade tarnetest Ukrainale. Sel nädalal selgus, et USA taastas plaanipärased relvatarned Ukrainale.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 031 620 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 11 013 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 979 (+7);

- suurtükisüsteemid 30 163 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1437 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1193 (+0);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 45 003 (+222);

- tiibraketid 3459 (+14);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 54 732 (+76);

- eritehnika 3929 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.