President Trump teatas, et ta on Venemaas pettunud, ning lubas Ukrainale uut sõjavarustust. USA poliitika asjatundja Andreas Kaju hinnangul on Ameerika administratsioonis toimunud muutus, kuna on mõistetud, et ainuüksi hea tahte avaldustega ja läbirääkimiste arendamisega Venemaad ja Ukrainat rahu poole ei vii.

"Kokku on lepitud mehhanismis, kuidas edaspidi hakkavad erinevad NATO liikmesriigid ostma Ameerikalt raskerelvastust selleks, et tagada Ukraina kaitset kõige vajalikuga. See on muutus mingis mõttes kindlasti, sest jaanuarist saadik on päris selgelt Ameerika administratsiooni põhiline pingutus olnud suunatud hea tahte avaldustega venelaste laua taha saamisele ja nendega läbirääkimiste arendamisele lootuses, et see päädib kiiresti vaherahuga ning seejärel pikema protsessiga, mis võiks viia jäädava rahukokkuleppeni. Seda pole juhtunud," sõnas Kaju "Ukraina stuudios".

Kaju hinnangul on Ameerikas vabariiklaste parteis ja Trumpi enda lähiringkonnas kasvanud nende inimeste arv, kes süüdistavad Vene administratsiooni ja Putinit Trumpi lollitamises.

"Ka Trump ise on üht ja teist sellel teemal välja öelnud. Eks see elu näitabki, kas see otsus, mis esmaspäeval kommunikeeriti, on pikaajalisem poliitikamuutus või ameeriklaste samm selleks, et endiselt proovida venelasi läbirääkimistelaua taha tuua," lausus Kaju.

Kaju ka ei usu, et relvade ja süsteemide saatmine Euroopasse oleks Trumpi jaoks ainuüksi viis Ameerikale rohkem raha teenida.

"Kui me vaatame neid viimaste päevade kommunikatsioone – Trumpi enda nädalavahetuse väljaütlemisi või Lindsey Grahami intervjuud CBS-i "Face the Nation" poliitikasaates –, siis seal nad ei räägi rahateenimisest. See ei ole põhiline. Põhiline Trumpi ja tema lähikondsete retoorikas on see, või antakse vähemalt aimu, et Putiniga ei ole võimalik teistmoodi läbi rääkida. On vaja tegeleda Ukraina relvastamisega, sest see, kuidas Putin ründab tsiviiltaristut ja -elanikkonda – see vaatepilt, mis ameeriklastele televisioonist avaneb –, tingib nende käitumises muutusi," ütles asjatundja.

Kaju sõnul ei oleks Trumpi sentimentaalsus Ukraina tsiviilelanikkonna suhtes esimene kord, kui sõjasündmused tema arvamust niivõrd mõjutavad.

"Meenutame Süüria režiimi tegevust oma tsiviilelanikkonna gaasitamisel ja pommitamisel, kus Trump ilmselgelt oli liigutatud ja ka oma intervjuus ühe ukrainlasest BBC ajakirjanikuga näitas seda välja. Kui Ameerika elanikkond 1940. aasta alguses oli veel ülisuure enamusega brittide aitamise vastu teises maailmasõjas, siis just meedia tegevus aitas murda mitte Roosevelti, kes oli brittide aitamise poolt, vaid seda ümbruskonda presidendi ümber. Tsiviilelanike kannatused on olnud ilmselgelt midagi, mis on aidanud kaasa Ameerika kursimuutusele," sõnas Kaju.

Säärane kaastunne on USA presidentidele ja presidendi lähikondlastele ka varem omane olnud.

"Üldiselt ei saa Ameerika presidentidele ette heita seda ettekujutust, et kui nemad lavale tulevad, siis hakkavad kohe teise poolega läbi rääkima ja suuri läbimurdeid saavutama. Venelastega on ikkagi kõige rohkem läbi aegade kohtunud Reagan, kellel olid samuti väga suured ettekujutused ja hiljem selgus, et võib-olla mitte asjata. Reagani ümber olev julgeolekuaparaat oli sellele väga vastu, sest nad ei olnud valmis usaldama ühte B-kategooria näitlejat – nende sõnad, mitte minu – suurel laval, kus vastas on elukutselised ja professionaalsed läbirääkijad ehk venelased," kirjeldas Kaju.

Putini olemus ei ole ameeriklastele ka tingimata suur üllatus olnud, vaid Kaju hinnangul on proovitud lahendada sõda diplomaatiliselt.

"Meie parim panus saab olla see, et tõepoolest poole aasta jooksul on näidanud need erinevad vastased, kes seal lava peal on olnud, et ainult positiivse läbirääkimisruumiga – olgu need kaubanduslepped, erinevad tehnikad, majanduskasv, mida Trump saab lauale tuua – ei saavutata midagi. Ta on saatnud oma erisaadiku Witkoffi lubadusi jagama, aga sellest ei ole mingit kasu olnud. Venelased ei ole ise mingeid hea tahte avaldusi vastu jaganud ja on proovinud võtta iga ruutsentimeetri selle aja jooksul, mis on saanud võtta, ja tundub, et president Trump on sellest aru saanud, et heaga ei saa," lisas poliitikaasjatundja.

Ühtlasi usub Kaju, et Witkoffi on USA kasutanud Venemaal selleks, et kompida pinnast ning mõista, millised on Venemaa ettekujutused tulevikust.

"Kogu see läbirääkimiste maatriks – ühelt poolt venelastega, teiselt poolt ukrainlastega – on olnud meile kõigile veidi segane. Witkoffi roll erisaadikuna – ta pidi olema üldse Lähis-Ida erisaadik – Putini juures on olnud ilmselgelt selleks, et proovida võrdlemisi siiralt otsekoheses kõnes ja vahetus kontaktis aru saada, kas läbirääkimine on võimalik ja mis pinnas on," lausus Kaju.

Asjatundja hinnangul on USA lõpuks mõistnud, et Venemaal otsustab sõjakäigu ja kõige muu üle ainult üks inimene, kelleks on president Putin.

"Ma arvan, et ameeriklased teavad täna seda, mida meie siin Eestis teame ammu – Vene Föderatsioonis, nagu ka Ameerikas, otsustab üks inimene ja kui temal ei ole huvi läbi rääkida, kuni talle tundub, et ta saab veel sõjalis-poliitilisi eesmärke saavutada, seni ta läbi ei räägi," sõnas Kaju.