Ligi allkirjastas hiljuti uued omaniku ootused riigiettevõttele Eesti Energia ning erinevalt eelmistest, kolm aastat tagasi antud ootustest ei ole seekord kordagi kasutatud sõna põlevkivi. Ligi sõnul polnud see otseselt eesmärk, aga omanikuootused ei peagi kirjeldama praegust olukorda, vaid tegu on ikkagi suunistega.

"Kohutav, kratt on siis kallal käinud, sest see ei olnud küll eesmärk, aga tõepoolest, tekstis ei ole olnud vaja rõhutada seda, mis on (olemas) ja mis tegelikult turule ei pääse," lausus Ligi.

Samas on jäänud omanike ootustes paika, et Eesti Energia peab hoidma 2026. aasta lõpuni juhitavat elektritootmisvõimet vähemalt 1000 megavati tasemel.

"Me hoiame löögivalmis neid tehaseid ja ja kaalume ka vanadele tehastele teistsugust, taastuvamat kütet, aga põlevkivi eesmärgina on maha kustutatud lihtsalt. Need 1000 megavatti on esialgu põlevkivijaamad, aga see muutub. Kas ehitab Eesti Energia alternatiivi /.../ ja teine on Eleringi hanked turult, (millega) see juhitav võimsus tuleb saavutada. Tõenäoliselt see tuleb keskkonnasõbralikumalt ja efektiivsemalt, sest et juhitava võimsuse episoodiline kasutamine on äärmiselt ebatõhus nii energeetiliselt, rahaliselt kui ka keskkondlikult," lausus Ligi.

"Me ei arvesta elektritootmisega põlevkivist pidevalt, vaid hangime turult juhitavat juurde ja see juhtub juba paari aasta pärast," lisas ta.

Omaniku ootustes on kirjas, et Eesti Energia peab 2027. aastast omama turupõhist Eesti-sisest juhitavat elektritootmisvõimet, kuid pole täpsustatud, millest elektrit toodetakse. Ligi sõnul on üsna tõenäoline, et selleks saab Narva kavandatav gaasielektrijaam. "Kui te ütlete, et gaasijaam Narva, siis see tõenäosus, et niimoodi otsustatakse, on väga kõrge," nentis ta.

Ligi sõnul rajataks gaasijaam ilmselt ka sellisel juhul, kui see ei kvalifitseeruks Eleringi sagedusreservide hankel.

"Äririsk turupõhisuse juures eksisteerib, aga me siiski arvame, et see mure ei ole ülearu suur. Seda jaama igal juhul vajame nii julgeolekuliselt kui ka majanduslikult kui ka ettevõtte enda enda funktsionaalsuse huvides. Enefit Greeni börsilt äratulemine oli ju ikka ka selleks, et eraldi taastuvenergiaettevõte ei kipu ära tasuma. Selleks et taastuvenergia oleks konkurentsivõimeline, on vaja tasakaalus portfelli, mitte eraldi firmadest portfelli," ütles Ligi.

Omaniku ootustes ei ole ka enam eraldi lõiku Eesti Energiast kui keemiatööstusettevõttest. Ligi sõnul on vaja uus põlevkiviõlitehas siiski tööle saada.

"Aga muidugi me selle õlitööstuse väärindamise ja keskkonnaküsimustega aja jooksul mõtiskleme edasi ja neid otsuseid võib ka tulla teistpidiseid. Aga aeg näitab, ütleme nii, et eesmärk õlitööstus meil pole, prioriteet pole. Aga tehtud investeering tuleb mõistlikult ära rakendada ja see on põlevkivi väärindamiseks ja kogu meie vara tõhusaks kasutamiseks," lausus Ligi.