7. juulist lisandus Eesti äppi funktsioon, mis võimaldab kasutajatel tõendada isikusamasust otse nutitelefoni kaudu, esitades äpis ID-kaardi või passi digitaalsed andmed.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) kodulehelt võib lugeda, et isikut tõendavate dokumentide seaduse eelnõuga antakse Eesti äpi vahendusel isikusamasuse tõendamisele samaväärne õiguslik tähendus nagu füüsilisele dokumendile.

Äpi tellitud tööd läksid maksumaksjale maksma 850 000 eurot. Sellest moodustavad arendustööd 800 000, turvatestimised 36 000, fookusgrupi testimine 11 000 ning ligipääsetavuse audit 3000 eurot. ID-kaardi funktsionaalsuse arendamise hinda eraldi RIA välja ei toonud.

Kuigi praegu on ametlikult võimalik digilahendust kasutada vaid erameditsiini ettevõtetes Fertilitases ja Confidos ning riigisektorist Pärnumaa töötukassa esinduses ning Tallinna raamatukogudes, on ka kõigil teistel ettevõtjatel õigus seda vastu võtta.

Poed-baarid lähiajal ID-kaardi mobiilivarianti ei aktsepteeri

ERR-i ajakirjanikuna otsustasin, et kui riik on loonud kodanikele võimaluse elada ilma füüsilise rahakotita, siis oleks narr see järele proovimata jätta.

Eelmisel reedel läksingi nagu noor inimene muiste sõpradega välja. Otsustasime üheskoos suunduda Põhja-Konna baari Telliskivis.

Astusime koos sisse ning seisime leti äärde oma järjekorda ootama. Kuna vanus on meil kõigil veel tagasihoidlik ja tublimates asutustes on kombeks meiesugustelt küsida isikut tõendavat dokumenti vanuse kinnitamiseks, siis käituti nõnda ka seekord.

Kui järjekord dokumendi näitamiseks minuni jõudis, võtsin rõõmsa näoga Eesti äpi lahti ja näitasin uhiuut lahendust – digitaalselt dokumenti. Seepeale teatas leti taga olev teenindaja enesekindalt, et viimasel politsei läbiviidud koolitusel manitseti baaritöötajaid, et isiku tõendamiseks sobib ainult ID-kaart või pass, isegi juhiloast ei pidavat piisama. Koukisin siis oma rahakoti välja ja lootus rahakotivabadusest hajus helesiniseks unistuseks.

Hiljem juba ajakirjanikuna Põhja-Konnast uurides, kas nad kavatsevad uudset digilahendust kasutama hakata, väljendas baari mänedžer üllatust, et selline lahendus üldse olemas on ning lubas sellest järgmisel juhtkonna koosolekul rääkida. Mine sa tea, ehk saan järgmine kord oma joogi kätte rahakotti välja võtmata.

Olukorda ilmestab hästi aga see, et telefonitsi rääkides ning oma kogemust kirjeldades mäletas teenindaja mind hästi. Ju siis pole Eesti äpiga isiku tõendamine liialt levinud…

Teistsugust reaktsiooni pole oodata ka toidupoes. Nii Selveri, Coopi kui ka Rimi esindajad kinnitasid, et nemad lähiajal isikut tõendava dokumendina Eesti äppi aktsepteerida ei kavatse.

Eelkõige toodi põhjuseks töötajate lisakoolitamise vajadus ja uute süsteemide kasutuselevõtt dokumendi vööt- või QR-koodi skannimiseks.

Niisiis on digitaalne isikut tõendav dokument füüsilise ID-kaardiga võrdne, kuid ühelgi kauplejal kohustust seda kasutada pole. Nokk kinni, saba lahti.  

RIA tehnoloogia arenduse talituse juhataja Õie-Mari Aasmäe sõnul on tegemist mugavuslahendusega. 

"Me ise usume, et see turg reguleerib ka ennast, et huvi on ju tegelikult teenusepakkujatel suur," lisas Aasmäe ning arvas, et praegune olukord on tingitud lihtsalt uudsusest, kuna võimalus on kasutusel alles teist nädalat.

Tema sõnu kinnitas vestlus populaarse Möku baari ühe omaniku Veiko Raimega, kelle sõnul kasutatakse neid lahendusi, mis külastajatele mugavamad on. See tähendab, et kui tullakse Mökusse ja tõendatakse vanust Eesti äpi kaudu, ei lööda ust nende nina ees kinni.

Samas tõdes Raime, et otsest ülevalt alla käsku uue isikusamastamise vahendi vastuvõtmiseks pole antud, vaid baari töötajad vaatavad ise asja jooksvalt.

Praeguses olukorras pole riigil mingit seaduslikku õigust nõuda ettevõttelt, et too telefonist esitatavat dokumenti aktsepteeriks. Kõik on vabatahtlik, nii kasutaja kui ka ettevõtja poolt ning seda rõhutasid mitu korda ka RIA esindajad.

"Praegu on tegemist selgelt vabatahtliku funktsionaalsusega. Kuigi mõne teenuse puhul on praktikas kujunenud, et algselt vabatahtlik lahendus muutub ajapikku kohustuslikuks, siis Eesti äpi puhul pole sellist otsust täna tehtud," selgitas RIA kommunikatsioonispetsialist Bret Maria Rikko ning toonitas, et plastist dokument peab siiski kaasas olema.

Ent loo saab lõpetada siiski positiivsel noodil. Teisipäeva õhtupoolikul otsustasin, et katsetan digitaalset isikutuvastust uuesti. Seekord kohas, kus seda on kindlasti lubatud teha. Läksin Kalamaja raamatukogusse.

Kahtlus siiski hinges, astusin nüüd juba kergelt ebaledes laenutusleti ette, teretasin ning ütlesin, et soovin raamatu laenutamiseks kasutada Eesti äppi.

Minu üllatuseks oli raamatukoguhoidjal kõik väga selge. Ta palus mul anda telefon enda kätte, et saaks vöötkoodi skannida ning ühe sujuva liigutusega oligi kõik. Raamatud said laenutatud ja võisin õndsalt kodu poole tatsuda.