Oluline Vene agressioonisõja Ukraina vastu pühapäeval, 20. juulil kell 22.47:

- Kreml väitis huvi rahu vastu, aga seda oma tingimustel;

- Saksa kindral: Venemaa sooviks rünnata Ukrainat korraga 2000 drooniga;

- Ukraina droonirünnak tabas Moskva-lähedast Zelenogradi;

- Venemaa teatas 142 Ukraina drooni tõrjumisest;

- Ukraina relvade osakaal rindel on 40 protsenti;

- Johnson kahetseb Ühendkuningriigi vähenenud huvi Ukraina vastu;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit;

- Zelenski: järgmisel nädalal sõlmitakse uued droonide tootmise lepingud;

- Tšehhi aktivistid kogusid Ukrainale haubitsate ostmiseks 60 miljonit.

Kreml väitis huvi rahu vastu, aga seda oma tingimustel

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on valmis liikuma Ukraina rahulepingu poole, kuid Moskva peamine eesmärk on saavutada oma eesmärgid, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov pühapäeval avaldatud intervjuulõigus Vene riigitelevisioonile.

Peskov ütles, et maailm on nüüd juba harjunud USA presidendi Donald Trumpi kohati karmi retoorikaga, kuid tõi välja, et Trump oli Venemaa kohta käivates kommentaarides rõhutanud ka oma jätkuvaid püüdlusi saavutada rahulepe.

"President Putin on korduvalt rääkinud oma soovist viia Ukraina konflikti lahendamine võimalikult kiiresti rahumeelse lõpuni. See on pikk protsess, see nõuab pingutusi ja see pole lihtne," ütles Peskov intervjuus riigitelevisioonile.

"Meie jaoks on peamine saavutada oma eesmärgid. Meie eesmärgid on selged," ütles Peskov.

Samas ütles Peskov intervjuus saatele "Moskva. Kreml. Putin", et Putini ja Trumpi kohtumise aeg pole veel käes.

"See on võimalik ja lõpuks see kindlasti juhtub, see on vajalik. Võib-olla on seda vaja selleks, et vormistada mõned olulised kokkulepped, mis lõpuks saavutatakse pärast suure töö tegemist. Kuid aeg pole veel käes," sõnas Peskov.

Selliselt vastas Peskov küsimusele, kas on võimalik, et Putin ja Trump kohtuvad, nagu Putin kohtus kunagi endise USA presidendi Joe Bideniga, ilma lisadokumente ette valmistamata.

Peskov rõhutas, et vastav töö on veel tegemata. "Jah, Venemaa on valmis kiiresti edasi liikuma, meie jaoks on peamine saavutada oma eesmärgid, meie eesmärgid on selged, ilmselged – need ei muutu. Kuid protsess ei sõltu ainult meist," märkis Kremli pressisekretär.

Saksa kindral: Venemaa sooviks rünnata Ukrainat korraga 2000 drooniga

Venemaa laiendab aktiivselt oma droonitootmise võimsust, et üha rohkem droone Ukraina-vastases sõjas kasutada ning võib olla peagi suuteline saatma Ukraina suunas teele korraga kuni 2000 drooni, ütles Saksa kaitseministeeriumi Ukraina olukorrakeskuse juht, kindralmajor Christian Freuding.

Freuding märkis Saksa relvajõudude telejaamale antud intervjuus, et traditsioonilised droonitõrjemeetodid, eriti aga kallite Patriot-rakettide kasutamine, on odavate droonide, näiteks Shahedide puhul ebaefektiivsed. Ei ole mõttekas tulistada 30 000 – 50 000 eurot maksvat drooni viis miljonit eurot maksva Patrioti õhutõrjesüsteemi raketiga, rõhutas ta.

Freuding selgitas, et vaja on otsida kulutõhusamaid vastutegevuse viise, mis maksaks 2000–4000 eurot ühiku kohta. Just sellised lahendused võimaldaksid Venemaa massirünnakutele tõhusalt reageerida. Teise taktikalise vastusena nimetas kindral rünnakuid Venemaa tagalarajatistele – eelkõige sõjalennukitele, lennuväljadele ja kaitsetööstuse ettevõtetele, mis panustavad droonide ja rakettide väljalaskmisse.

German Major General Christian Freuding: Russia aims to be able to attack Ukraine with 2,000 drones simultaneously.

Russia is seeking to expand its drone production capabilities and make its drone strikes even more massive, Major General Christian Freuding said on the… pic.twitter.com/sW1NxFkMh4

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) July 20, 2025

Freuding juhtis eraldi tähelepanu Hiina seisukoha muutumisele, mis on täielikult lõpetanud droonikomponentide tarnimise Ukrainale ja suunanud oma ekspordi ümber Venemaale. Tema sõnul on Peking Ukraina selles valdkonnas tehnoloogiaturult sisuliselt kõrvaldanud, mis raskendab veelgi riigi kaitsevõimet.

Ukraina droonirünnak tabas Moskva-lähedast Zelenogradi

Ukraina korraldas ööl vastu pühapäeva Venemaa vastu droonirünnaku, mis tabas Moskva-lähedast Zelenogradi linna, kus puhkes mitu tulekahju ning mille tõttu olid võimud sunnitud peatama Moskva kõigi nelja lennuvälja töö.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas öösel, et alates laupäeva 19. juuli kella kuuest õhtul on Vene õhukaitse linna lähistel alla tulistanud vähemalt 21 Ukraina drooni. Sobjanin lisas, et allatulistatud droonide sündmuskohale suundusid päästetöötajad, kuid tekitatud kahju ulatust ei maininud.

Vene Telegrami kanalid teatasid elanike ütlustele viidates, et tulekahju puhkes Zelenogradi linnas, Moskva satelliitlinnas, mis asub pealinnast 37 kilomeetrit loodes. Zelenogradis asub Moskva elektrotehnika instituut.

Sotsiaalmeedias avaldatud videotes näib olevat näha elamu lähedal põlevaid sõidukeid. Ohvrite või tekitatud kahju ulatuse kohta infot ei ole.

❗️⚔️ - Moscow Mayor Sobyanin reported that 16 drones were shot down approaching the capital in the past two hours.

Debris from a downed drone struck a residential building in Zelenograd's 22nd microdistrict, causing cars to catch fire, according to local reports and… pic.twitter.com/n1sEFmzYIL

— The Informant (@theinformant_x) July 20, 2025

Vene Telegrami kanali Baza jagatud turvakaamera videotest paistab, et droon või selle rusud tabasid ka Zelenogradi ühe korterelamu ülemisi korruseid.

Venemaa tsiviillennunduse amet Rosaviatsija kehtestas rünnakute tõttu ajutised piirangud kõigis neljas Moskva lennujaamas ning saabuvad lennud suunati Peterburi Pulkovo lennujaama. Kõik lennupiirangud tühistati kohaliku aja järgi umbes kell neli hommikul.

See on neljas öö järjest, kui Ukraina on korraldanud rünnaku Venemaa pealinnale.

Venemaa teatas 142 Ukraina drooni tõrjumisest

Venemaa kaitseministeerium ja Moskva linnapea teatasid, et öö jooksul tulistati alla 142 drooni, millest 27 tabati Moskva oblasti kohal.

Droonid tulistati väidetavalt alla mitme Venemaa Euroopa osa piirkonna ja Musta mere kohal.

Viimaste rünnakute hulka kuulusid neli Venemaa pealinna poole suundunud drooni, mis tulistati alla pühapäeva hommikul, teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin umbes kell kümme kohaliku aja järgi.

Venemaa tsiviillennunduse ameti Rosaviatsia andmetel takistasid droonirünnakud nelja Moskvat teenindavat suure lennujaama – Šeremetjevo, Vnukovo, Domodedovo ja Žukovski – tööd, mistõttu suunati ümber 134 lendu.

Kella kümme Moskva aja järgi oli lennuliiklusele suletud vaid kaks lennujaama – Vnukovo Moskva oblastis ja Grabtsevo Kaluuga oblastis.

Ukraina relvade osakaal rindel on 40 protsenti

Ukraina enda relvade osakaal rindel moodustab praegu 40 protsenti, kuid vaja on jõuda 50 protsendini, ütles laupäeval kaitseminister Denõss Šmõhal, kelle sõnul on kodumaise toodangu suurendamine peatähtis.

"Ukraina relvatootmise suurendamine on kaitsevaldkonna võtmetähtsusega prioriteet. Rääkisime sellest (strateegilise tööstuse ministri) Herman Smetanini ja ministeeriumi meeskonnaga... Oleme täiemahulise sõja algusest tootmist märkimisväärselt ehk 35 korda suurendanud. Meil on potentsiaali neid näitajaid veel suurendada," kirjutas Šmõhal laupäeval sotsiaalmeedias.

Tema sõnul on Ukraina relvade osakaal rindel praegu 40 protsenti.

"Me peame jõudma 50 protsendini. See on presidendi seatud ülesanne. Droonid, soomukid, laskemoon – kõik, mida meie sõdurid vajavad," rõhutas ta.

Johnson kahetseb Ühendkuningriigi vähenenud huvi Ukraina vastu

Briti endise peaministri Boris Johnsoni sõnul on ta kurb Ühendkuningriigi huvi puudumise pärast Ukraina vastu, kirjutas laupäeval väljaanne The Telegraph. 

Ta lisas, et Ukraina eest seismine on olnud tema peamine ülesanne.

"Huvi Ukraina vastu on hetkel väga madal. See on minu jaoks väga kurb. Pean silmas, et [see teema] tuleb ja läheb, aga minu jaoks on see peamine," ütles Briti endine valitsusjuht.

Küsimusele, kuidas ta hindab oma ametijärglasi Ukraina kontekstis, avaldas konservatiiv Johnson kahetsust praeguse, leiboristide juhitud Briti valitsuse ebapiisava aktiivsuse üle.

"Suurbritannial on ses küsimuses jätkuvalt väga oluline roll. Aga kui rääkida mõne minu Ukraina sõbraga, siis nad ütlevad, et võib-olla me pole enam päris samas juhtivas ja ideelises rollis, mis meil varem oli," ütles ta.

Suurbritannia lõi koos Prantsusmaaga märtsi alguses niinimetatud tahtekoalitsiooni, mis kuulutati välja organisatsioonilise platvormina, mille alusel luuakse Ukrainasse saadetav sõjaväekontingent. Kuid seni pole asjad jutust ja lubadustest kaugemale jõudnud, tõdes The Telegraph.

Pea kohe hakkas Briti meedia kirjutama, et tahtekoalitsiooni taga pole midagi ja sisuliselt on see lihtsalt poliitiline teater.

Samas jätkab Suurbritannia Ukrainale üsna reaalse sõjalise abi osutamist. Lisaks jätkab London uute sanktsioonide kehtestamist Venemaa vastu. Näiteks sel nädalal liitus Ühendkuningriik Euroopa Liidu sanktsioonidega, mis puudutavad Vene nafta hinnalage. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 041 990 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 11 035 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 23 021 (+9);

- suurtükisüsteemid 30 583 (+52);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1443 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1198 (+0);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 46 982 (+270);

- tiibraketid 3515 (+23);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 55 727 (+121);

- eritehnika 3932 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Zelenski: järgmisel nädalal sõlmitakse uued droonide tootmise lepingud

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma Telegrami kanalil, et kuulis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ülevaadet rünnakute kohta Venemaal asuvatele kaugetele sihtmärkidele. "Venemaa logistika peaks selle tõttu märkimisväärselt kannatama," kirjutas Zelenski.

Ülemjuhataja, kaitseminister ja riikliku julgeolekunõukogu sekretär menetlevad ka kõiki taotlusi Ukraina relvajõududele droonide tootmiseks ja tarnimiseks ning Venemaa droonide vastase kaitse jaoks täiendava rahastamise saamiseks.

"Vastavad lisalepingud allkirjastatakse järgmisel nädalal," ütles Zelenski.

Reedel ütles Ukraina peaminister Julia Svõridenko, et Ukraina ja Ameerika Ühendriigid peavad üksikasjalikke läbirääkimisi lepingu üle, mis hõlmaks USA investeeringuid droonide tootmisse Kiievis.

Avaldus tehti päev pärast seda, kui Zelenski andis uuele valitsusele korralduse üles ehitada Ukraina sõjatööstus ja tugevdada sidemeid strateegiliste partneritega.

Peaministri sõnul viib see tehing ka selleni, et Ameerika Ühendriigid ostavad Ukraina droone.

"Me plaanime USA-ga allkirjastada droonilepingu. Me arutame investeeringuid Ukraina droonide tootmise laiendamisse USA-s," tsiteeris Reuters peaministrit.

"See tähendab, et me räägime suure partii Ukraina droonide ostmisest," ütles peaminister.

Tšehhi aktivistid kogusid Ukrainale haubitsate ostmiseks 60 miljonit

Tšehhi algatus on kogunud 60 miljonit Tšehhi krooni ehk nii üle 2,4 miljoni euro avalike annetustena, et osta Ukraina armeele kuus haubitsat, vahendas pühapäeval uudistekanal Ukrinform

Algatuse korraldaja Martin Ondráček ütles seda uudisteagentuurile ČTK.

Raha kasutatakse kuue uue D-30 haubitsa ostmiseks. Sümboolse austusavaldusena Tšehhoslovakkia ajaloo kangelastele nimetatakse iga haubits Teise maailmasõja tegelase järgi.

Rahakogumiskampaania haubitsate jaoks algas 2024. aasta novembris. Samal ajal käivitas algatus teise kampaania, et koguda 12,5 miljonit Tšehhi krooni 500 drooni jaoks, mis on varustatud laskemoona ja juhtimissüsteemidega.