1.  juulil teatas õiguskantsler Ülle Madise, et täitmisregistri kaudu pääsesid ametiasutused õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul olid riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Õiguskantsler leidis, et täitmisregistril puudub põhimäärus ning seega ka registri kasutamise reeglid.

8. juulil andis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta allkirja täitmisregistri põhimäärusele ja peatas ühtlasi määruse jõustumise järgselt selle vahendusel päringute tegemise kõigile asutustele seniks, kuni igaüks neist on veenvalt kinnitanud oma tegevuse vastavust uutele rangetele reeglitele.

Möödunud nädalal andis Pakosta politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ja välisluureametile loa inimeste pangainfot puudutavate päringute tegemist jätkata, kuid piiras päringute tegemist maksu- ja tolliametile (MTA) ning rahapesu andmebüroole (RAB). 

Pakosta ütles pärast täitmisregistrile ligipääsu piiramist kahele ametile, et nüüd on rahandusministeeriumi otsustada, kas ta algatab seadusemuudatused, mis reguleeriks täpsemalt ka MTA ning rahapesu andmebüroo õiguseid registrit kasutada.

ERR uuris õiguskantsleri kantseleilt, kuidas nad hindavad justiitsministri senist tegevust ja kas see lahendas nende poolt tõstatatud probleemid.

"Riigikogu ja ministeeriumid on asunud probleeme lahendama, mistõttu õiguskantsleril pole rahulolematuseks hetkel põhjust," vastas õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov.

"Ootame, kuidas riigikogu plaanib edasi liikuda. Oma kirjas palusime riigikogul septembri lõpuks teada anda, kuidas plaanitakse olukord lahendada," lisas ta. 

Justiits- ja digiministeerium on alustanud kiireid arendustöid ka selleks, et veel tänavu jõuaksid täitmisregistri kaudu tehtavad päringud inimeste võlgade kohta andmejälgija teenusesse, ehk iga inimene saab vaadata, kes on tema andmete osas päringuid teinud.

Täiendavalt on minister Pakosta algatanud kontrolli, mis vaatab üle kogu valitsemisala andmekogud, tagamaks, et kõikidel neil on olemas asjakohane õiguslik alus.