Õiguskantsler kontrollis kahtlusi, et mitmed ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ligi pangasaladusele konto omaniku teadmata ja loata ning kohase õigusliku aluseta. Õiguskantsler küsis teavet Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (RIK) ning justiits- ja digiministeeriumilt.

Selgus, et kasutusel on täitmisregister (varem e-arest), mille kaudu saavad mitmed asutused juurdepääsu erinevatele andmetele pankades. Muu hulgas on juurdepääs näiteks pangakonto väljavõtetele ehk kõikide tehingute infole.

Riigiasutused on teinud päringuid pankadesse vaadeldaval perioodil, ehk alates täitmisregistri asutamisest (1. jaanuar 2024 – 28. veebruar 2025), kümneid tuhandeid kordi.

Justiits- ja digiministeeriumi ametnikud kinnitasid õiguskantslerile, et täitmisregistriga sarnase funktsionaalsusega e-arest on olnud kasutusel pikemat aega ning sellele järgneski täitmisregister. 1. jaanuaril 2024 kasutusele võetud täitmisregistrile anti vaikimisi ligipääsuõigus nendele asutustele, kellel varem oli ligipääsuõigus varasemale täitemenetlusregistrile ja elektroonilisele arestimissüsteemile.

Õiguskantsleri hinnangul on järelevalve päringute esitamise põhjendatuse üle hetkel formaalne ning väline kontroll puudub.

Õiguskantsler leidis, et täitmisregistril puudub põhimäärus ning seega puuduvad ka registri kasutamise reeglid.

Õiguskantsler kirjeldas, et täitmisregistris on järgmised teenused ja päringud: aresti edastamine, aresti tühistamine, aresti muutmine, kontode olemasolu, konto volitused isikule, konto saldo, konto väljavõte, tegelik kasusaaja, hoiulaeka olemasolu, laiendatud kontode olemasolu.

"Aresti edastamise, muutmise ja tühistamise päringuid teevadki valdavalt kohtutäiturid ning maksu- ja tolliamet ning neid päringuid on sadu tuhandeid. Konto saldo vastu tunnevad huvi nii kohtutäiturid kui ka riigiasutused, kuid konto väljavõttele on täitmisregistri kaudu praegu juurdepääs vaid teatud riigiasutustel," sõnas õiguskantsler.

Lähtudes Registrite ja Infosüsteemide Keskusest saadud teabest on konto väljavõtet eelpool nimetatud ajavahemikus täitmisregistri kaudu küsinud maksu- ja tolliamet, kaitsepolitseiamet, välisluureamet, politsei- ja piirivalveamet ning rahapesu andmebüroo.

Õiguskantsler märkis, et arvestades seda, kui tundlikuks teabeks võib pangakonto väljavõtet pidada, oleks võinud sellist laadi teabele juurdepääsu loomisele eelneda ühiskonnas arutelu ning parlamentaarne debatt.

"Samuti on mõistlik eeldada, et säärase teabevahetuse võimaluse loomisele pööratakse tähelepanu eelnõu seletuskirjas ning analüüsitakse seejuures ka normi kooskõla põhiseadusega, sealhulgas normi proportsionaalsust," sõnas õiguskantsler.

Õiguskantsler ütles, et enne seaduslike aluste loomist ja kasutamist puudutavate reeglite jõustumist ei tohi andmekogusid kasutada.

Õiguskantsler tegi justiits- ja digiministrile ettepaneku kehtestada esimesel võimalusel täitmisregistri põhimäärus ja reguleerida põhimääruses järelevalve täitmisregistri kasutamise üle sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nii tehtud päringute arvu kui ka iga konkreetse päringu sisulist põhjendatust, mh seost konkreetse menetlusega, mille käigus päring esitatakse.

Riigikogu rahanduskomisjonile ja õiguskomisjonile tegi Madise ettepaneku asjaomased õigusnormid üle vaadata. "Kui riigikogu leiab, et juurdepääs pangakontode väljavõtetele peab laienema ka juhtudele, kus selleks praegu seaduses alust ei ole, siis palun panna riigiasutuse õigus pangakonto väljavõttega tutvuda seadusesse üheselt ja selgelt kirja ning lisada põhjalik proportsionaalsuse analüüs," kirjutas õiguskantsler.

Õiguskantsleri seisukoht on täies pikkuses leitav SIIT.