Euroopa Komisjon esitas eelmisel kolmapäeval vastuolulise ettepaneku koondada mitu olemasolevat rahastamisprogrammi ühte "konkurentsivõime fondi". See osa laiemast 1,816 triljoni euro suurusest mitmeaastasest eelarveettepanekust on ärritanud nii Euroopa Liidu (EL) riike kui ka kodanikuühendusi.

Uue kava kohaselt ei ole bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidel sihitud rahastamist ning need peavad konkureerima EL-i teiste keskkonnaeesmärkidega, sealhulgas kliimamuutuste, veevarustuskindluse, ringmajanduse ja reostusega.

Kriitikud hoiatavad, et kui raha selgelt ei eraldata, voolab see paratamatult tööstusprojektidesse, mis sobivad komisjoni konkurentsivõime tegevuskavaga, ja jätab kahjumlikud keskkonnaprogrammid rahastuseta.

"[On] reaalne oht, et bioloogiline mitmekesisus jäetakse kõrvale tööstuslike prioriteetide tõttu, mida võidakse esitleda roheinvesteeringutena," ütles WWF-i Euroopa poliitikabüroo direktor Ester Asin.

Komisjoni andmetel seisab EL juba silmitsi hinnanguliselt 37 miljardi euro suuruse aastase puudujäägiga bioloogilise mitmekesisuse programmide rahastamisel.

Kavandatud uues eelarvestruktuuris liidetaks Euroopa olemasolev 5,45 miljardi euro suurune keskkonnaalane rahastamisprogramm (LIFE) teiste digitaliseerimisele ja kaitsele pühendatud fondidega 409 miljardi euro suuruseks konkurentsivõime rahastamisfondiks. Varem spetsiaalselt bioloogilisele mitmekesisusele eraldatud raha on uue kava järgi liidetud laiaulatusliku keskkonna- ja kliimaeesmärgiga.

Komisjoni väitel suureneb roheprioriteetide rahastamiseks eraldatud kogusumma, kuna 35 protsenti kogu eelarvest – umbes 700 miljardit eurot – eraldatakse EL-i roheleppe eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon teatas kolmapäeval, et umbes 43 protsenti konkurentsivõime fondist läheb kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

"Ma arvan, et see eelarve käsitleb seda tegelikult terviklikult," ütles keskkonnavolinik Jessika Roswall. "Meil on palju [keskkonna]alaseid õigusakte, mis on tõesti head, aga nüüd peame saavutama ka tulemusi ja see eelarve tegeleb just sellega."

Kuid mitte kõik ei usu sellesse ideesse, märgib väljaanne.

"See on laastav hoop Euroopa loodusele ja kodanikele," ütles Birdlife Europe'i esindaja Anouk Puymartin avalduses, hoiatades, et bioloogiline mitmekesisus "kaotab oma koha EL-i eelarves ilma sihtotstarbelise rahastamise või selgete prioriteetideta".

Uue eelarvestruktuuriga soovib komisjon, et keskkonnakaitset käsitletaks horisontaalse küsimusena, mitte eraldiseisva rahastamisprioriteedina.

Eelarvedokumendis on kirjas, et struktuur "tagab horisontaalsete prioriteetide järjepideva rakendamise EL-i eelarves, sealhulgas kliima ja bioloogilise mitmekesisuse, põhimõtte "ära tekita olulist kahju", sotsiaalpoliitika ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas".

Põhimõte "ära tekita olulist kahju" sätestab, et EL-i poliitika ja programmid ei tohi avaldada negatiivset mõju EL-i kuuele keskkonnaeesmärgile, mille hulka kuuluvad looduse kaitsmine ja taastamine.

"Nüüd on oluline see, kuidas jätkusuutlikkus on integreeritud EL-i eelarve juhtimisse ja struktuuri," ütles Cornelius Müller, rohefinantseerimise huvirühma Jätkusuutliku Panganduse Koalitsioon poliitikaametnik. "EL peab need põhimõtted kõikidesse finantsinstrumentidesse sisse kirjutama."

Kuid kriitikud väidavad, et looduskaitsele suunatud rahastamise säilitamine on oluline.

WWF-i esindaja Asin nõuab "tugevaid ja läbipaistvaid jälgimismetoodikaid" – ilma milleta on 35-protsendilise kulutuste eesmärgi saavutamise oht "jääda pelgalt PR-harjutuseks".

Praeguse eelarvestruktuuri kohaselt – lisaks 30-protsendisele kliimakulutuste eesmärgile – pidi 2024. aastal bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele eraldatama 7,5 protsenti aastastest kulutustest ning 2026. ja 2027. aastal 10 protsenti. Uue ettepaneku kohaselt ei ole aga bioloogilise mitmekesisuse eesmärki sätestatud.

Samuti puudub eraldi rahaline reserv veekindluse tagamiseks, mis on Brüsseli 2024.–2029. aasta prioriteetide kohaselt üks peamisi murekohti. Mõned Euroopa liikmesriigid, näiteks Hispaania ja Portugal, on palunud, et veekindluse ja riskijuhtimise jaoks eraldataks rohkem raha.