Alates 2023. aastast võttis kaitseressursside amet järk-järgult kasutusele uue korralduse, mille järgi kutsealune väeossa määratakse. 2025. aastast täielikult jõustunud süsteemi kohaselt määratakse kutsealune väeossa vastavalt kaitseväe vajadustele.

Kuigi kaitseväel ei olnud ka enne uue süsteemi jõustumist põhimõtet määrata ajateenijad kodulähedastesse väeosadesse, siis ikkagi suunati Ida-Virumaal elavad noored pigem Jõhvi või Tapa linnakusse. Selle tulemusel teenis just Jõhvi linnakus ebaproportsionaalselt palju ajateenijaid, kellel oli probleeme eesti keele oskusega. Uus korraldus aitas seda probleemi leevendada.

Kaitseressursside ameti kommunikatsioonispetsialist Ranno Rokk rõhutas ERR-ile, et kutsealuste ajateenistuskoha määramine polnud ka varem seotud konkreetselt kodule lähedal asuvate üksustega.

"Selline tunnetus võib olla tekkinud varem kehtinud ajateenistusse kutsumise korraldusega, mis ei andnud ametile võimalust hinnata kutsealuste kutsesobivust kogumis," sõnas ta. "Täna määratakse kutsealune üksusesse vastavalt kaitseväe vajadustele ja arvestades võimalusel kutsealuste soove. Kutsealused ei saa üksust valida, kuid sobivusel võtame nende eelistusi arvesse. Erisused on vaid üksustes, kuhu pääsemiseks toimuvad katsed kutsealustele."

Rokk selgitas, et 2023. aasta 1. aprillil jõustus kaitseväeteenistuse seaduse muudatus, millega muutus ajateenistusse kutsumine n-ö kaheastmeliseks – varasemalt tuli ajateenistusse kutsumise otsusega määrata ka teenistuskoht, mis tingis olukorra, kus kutsealused määrati üksustesse jooksvalt pärast terviseseisundi hindamist. "Nii võis juhtuda, et üksusesse määramisel oli varem hinnatutel eelis ja nende soovidele tuldi rohkem vastu," märkis ta.

Alates 2023. aasta aprillist teavitab amet ajateenistusse kutsutud kutsealustele nende teenistuskoha hiljemalt 30 päeva enne teenistuse algust. "See võimaldab ametil lähtuda teenistuskoha valikul ennekõike kaitseväe vajadustest ning kutsealusele võimaldatakse teenistus tema eelistatud üksuses siis, kui tema taust vastab kaitseväe vajadustele," sõnas Rokk.

Ta märkis, et arvestades tänast julgeolekuolukorda on oluline, et kaitsevägi ei peaks kulutama aega ja ressurssi kutsealuste koolitamisele, kui tegelikult on piisaval arvul kutsealustel eeldused oma teenistusülesandeid täita olemas. "Näiteks on olemas B-kategooria sõiduki või rasketehnika juhtimisõigus või on kutsealune juba omandanud erialase hariduse (nt laondus, tehnika, IT)," lisas ta.

Rokk märkis, et 2025. aasta kutsed on esimesed, kus kõik kutsealused on ajateenistusse kutsutud nn kaheastmelise kutsumise käigus – aastatel 2023 kuni 2024 oli üleminekuperiood vanalt süsteemilt uuele.

Tagasiside uuele süsteemile on tema sõnul olnud positiivne.

"Kutsumine, mille komplekteerimisel on arvesse võetud ennekõike kaitseväe vajadusi, täidab kindlasti eesmärki ja oleme saanud ka seekordse suvise kutsumise kohta üksustelt positiivset tagasisidet. Usume, teenistuskoha kaugus kodust ei muuda noorte soovi panustada riigikaitsesse. Seekordse suvekutse ajateenistusse mitteilmujate osakaal on läbi aegade madalaim – ligemale 0,5 protsenti," ütles Rokk.

Kaitseressursside ameti jaoks on oluline venekeelsete ajateenijate osakaalu hajutamine üksustes ning seadusemuudatus toetab seda, tõdes Rokk.

"Selle eesmärk on soodustada ka vähema eesti keele oskusega kutsealuste eestikeelset suhtlust. Hajutamine võimaldab parendada vene emakeelega kutsealuste eesti keele oskust ilma ressursimahukate täiendavate kursusteta," sõnas ta.

Kaitsevägi avaldas aasta alguses soovi, et kaitseväkke peaksid pääsema parema keeleoskusega ajateenijad, kuna praegu alustavad ajateenistust kohati puuduliku keeleoskusega noored, mis on takistuseks tulemusliku väljaõppe läbiviimisel.

Parema sõjaväelise väljaõppe andmiseks on kaitsevägi sunnitud kehva eesti keele oskusega ajateenijatele korraldama keelekursusi.

Puudulik keeleoskus on probleem keskeltläbi kuni 20 protsendil seni ajateenistusse asunutel.

Aastas kulub kaitseväel eesti keele õppele umbes 50 000 eurot. Selle eest õpetati eelmisel aastal riigikeel paremaks 400 sõduril.

Selle aasta juulis alustas ajateenistust üle 2300 noore.