Eestis kehtib ainult maamaks, mistõttu on siin maksud kinnisvarale Euroopa Liidu kõige madalamad. Eesti Arhitektide Liidu president Aet Aderi sõnul on probleemiks just hüljatud ja kasutuseta seisvad tühjad hooned Eesti suuremates linnades, mis on tihti ka lagunenud.

"Kui meil on Tallinnas, Tartus, Pärnus – suuremates linnades, eriti kesklinnas –krundid, mis seisavad nii-öelda söötis, siis eluasemekriisis või mingitel muudel põhjustel, olgu see siis lasteaia või millegi elutähtsa funktsiooni rajamiseks, on väga kahju, kui neid krunte kasutada ei saa," rääkis Ader.

Kindlasti tuleks aga jälgida, et sellise kinnisvara maksustamine lähtuks selle tegelikust hinnast, rõhutas ta.

"Väga oluline ongi, et see kinnisvaramaks peaks olema seotud kinnisvara reaalse hinnaga. Ma ei näe, et king pigistaks maapiirkondades, sest kahjuks Eesti on tugevalt pealinnastuv ja ma ei tea, mis juhtuks veel, kui maksustataks neid tänagi kahjuks kordi odavamaid talusid," lisas arhitektide liidu juht.

Ader nentis, et inimese kodu võiks kindlasti olla maksust vaba. Ta märkis, et võibolla ka teine elukoht, näiteks suvila.

"Aga sealt edasi tundub väga mõistlik, kui kinnisvara on rohkem, siis seda ikkagi maksustada. Ja kindlasti selle erisusega, et kinnisvara Toompeal versus kuskil Ida-Virumaal, kus kinnisvara hind ju on kordi erinev. Meil peab olema selleks väga selge ja läbipaistev süsteem," leidis ta.

Leedu täiendas kuu algul oma kinnisvaramaksude süsteemi, muuhulgas seadis hüljatud kinnisvarale kuni viieprotsendilise maksu. Samuti määras Leedu progresseeruvad maksud elamukinnisvarale, mis on väärt 50 000 eurot või rohkem.

Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik opositsoonist leiab, et Eestis võiks teha midagi sarnast: "Meie pigem toetame seda lähenemist, et luksuskinnisvara tuleks rohkem maksustada, üldse luksusvara. Meil on päris suur hulk varast koondunud väikese osa inimeste kätte, täpsemalt siis kümnele protsendile kuulub ligi 60 protsenti kõigist varadest Eestis. Oleks õiglane, et ka need inimesed senisest rohkem riigieelarvesse panustaks.

"Mis puudutab hüljatud kinnisvara, siis siin peab üheksa korda mõõtma ja ühe korra lõikama, et ei tekiks olukord, kus me just nimelt kellegi vanaisa või vanaema talu maksu alla paneme. Samal ajal, kui näiteks pealinnas või vanalinnas uhket kinnisvara omav inimene mingit lisamaksu maksma ei pea. Ehk eelarve vaates on ikkagi õiglasem, kui maksab jõukam osa ühiskonnas senisest rohkem," rääkis Kiik.

Reformierakondlane Mart Võrklaev leidis, et kinnisvaramaksuks ei ole praegu ruumi: "Ainuke koht, kus seda võib-olla võiks kaaluda, ongi Tallinn, kus on rohkem kallimat ja ärikinnisvara ja ka maksejõulisemat ettevõtjat või eraisikut. Aga väljaspool Tallinna? Ma kardan, et lihtsalt see koormus läheb meie inimeste jaoks liiga suureks, kui lisaks maamaksule veel teha mingi eraldi kinnisvaramaks."

"Ja mis puudutab hüljatud kinnisvara… ma arvan, et võib-olla see maksupoliitika ei ole kõige parem, millega seda suunata. Ma arvan, et probleem on olnud just see, et kodualuse maa maamaksuvabastus on sada protsenti. Ehk kui omavalitsus ei julge selle eest ise tasu küsida, siis ei ole mõtet ka riigi poole vaadata, et tehke midagi. Neil on võimalik sedasama maksupoliitikat koha peal mõjutada ja ma usun, et kohalik tunnetus probleemiga tegeleda ja seda läbi maksupoliitika suunata on parem, kui seda teha Toompealt," rääkis Võrklaev.

Viimati uuris statistikaamet Eesti tühjenenud eluruume viis aastat tagasi. Siis ilmnes, et asustamata eluruumide hulk oli 20 aastaga viiekordistunud ehk veerand Eesti tavaeluruumidest olid tühjad.