Eelnõu poolt hääletas 40 ja vastu 26 linnavolinikku. Vastu hääletasid Keskerakonna liikmed. Ainsana EKRE-st hääletas vastu Raivo Põhjakivi. Erapooletuks jäi Laas Klaar Reformierakonnast. Hääletamata jättis Isamaa fraktsiooni liige Taavi Aas, Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Afanasjev, fraktsioonitu Tõnis Mölder, Ülo Pikkov Eesti 200-st ja Reformierakonda kuuluv Jaanus Riibe.

Otsuse tegemise ajal kuulus Tallinna linnale 2 845 973 aktsiat. Otsuse kohaselt võõrandab linn kõik tema omanduses olevad Coop Panga aktsiad ning annab selleks ülesande Tallinna strateegiakeskusele.

Aktsiad võib linn müüa börsil, kuid arvestades linna omanduses olevate aktsiate arvu, on esimene eelistus müük enampakkumise teel. Enampakkumise tingimused kinnitab linnavalitsus, kellele teeb vastavasisulise ettepaneku Tallinna Strateegiakeskus, lähtudes turuolukorrast ning leides enampakkumise tehnilise korraldaja.

Aktsia turuväärtuseks kujuneb enampakkumisel saadav hind, börsil müümise korral on aktsia väärtuseks hind, millega konkreetne tehing börsil tehakse.

Kolmapäeval kauples Coop Panga aktsia 1,97 euro tasemel. Veel kolme kuu eest oli hind 2,2 euro juures.

Ossinovski: aktsiate müüki nõuab seadus

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski ütles ERR-ile, et aktsiate müüki nõuab seadus.

"Vastavalt seadusele kohalik omavalitsus ei tohi väärtpabereid omada, väärtpaberid saadi väga omapärasel viisil. Kui kunagi Edgar Savisaare loodud ühistupank likvideeriti, siis Tallinna linn sai Coop Panga üheks suurimaks aktsionäriks. Ja tegelikult, et nende aktsiate müüki nõuab seadus, nii et see on ka põhjus, miks me need maha müüme," ütles Ossinovski.

"Loomulikult see müük ei ole ka tehniliselt lihtne, kuna see aktsiate hulk on päris suur ja Eesti börsi likviidsus jällegi mitte. Nii et eks siin peab nüüd finantsteenistus läbi töötama erinevad lahendused, kuidas linnale kõige kasulikumalt see tehing ära realiseerida. Aga selle tehingu tegemisele tegelikult alternatiivi ei ole, sest seadus nõuab, et me nendest aktsiatest loobume," lisas ta.

"Ei ole küll seatud mingit tähtaega, aga on ju arusaadav, et kohalik omavalitsus börsil ei mängi," sõnas Ossinovski veel.

Ossinovski rääkis, et aktsiate müügist saadud raha läheb linnakassasse ja täpsemat eelarverida, kuhu see raha läheks, ei saagi välja tuua. "See on ühekordne tulu. Selle võrra võtame pangast vähem laenu ja katame investeeringukohustusi selle laekuva summa arvelt. Me ei ole planeerinud seda tulu kasutada kuidagi sihtotstarbeliselt, see läheb olemasolevate linnakohustuste katteks," lausus linnapea.

Priisalm: aktsiate börsisüsteemis müümine on kõige efektiivsem

ERR küsis varahaldusfirma Avaroni partnerilt Peter Priisalmilt, et kuna Coop Panga aktsia hind on languses, siis kas just praegu seda börsil müüa on mõistlik.

"Ajastuse osas on väga keeruline nõu anda, sest keegi meist ei tea, mida tulevik toob. Lihtne on vaadata tagasi ja öelda, et oleks pidanud varem müüma, kui hind oli kõrgem. Samas kui linn oleks müünud oma aktsiad IPO käigus, siis oleks teeninud ligikaudu poole väiksema summa. Kui linnal on seda raha vaja muuks otstarbeks ning seda osalust ei peeta strateegiliseks, siis tundub mõistlik investeeringust väljuda," kommenteeris Priisalm.

"Minu hinnangul on aktsiate müük börsil väga läbipaistev. Kõigile turuosalistele on informatsioon teada ja kui keegi soovib seda osalust omandada, siis on võimalik börsi kaudu neid aktsiaid osta," lisas ta.

Priisalmi sõnul on praegustes oludes aktsiate börsil müümine kõige efektiivsem.

"Fakt on see, et Balti börsil annavad täna tooni eelkõige jaeinvestorid, institutsionaalsete investorite arv on väga tagasihoidlik. Kui lõpuks omab neid aktsiaid suur hulk jaeinvestoreid, siis ongi börsisüsteemi kaudu müük kõige efektiivsem," ütles ta.

Priisalm rääkis samas, et kui võiks eeldada aktiivset suurinvestorite huvi Coop Panga aktsiate vastu, siis võiks linn kaaluda ka aktsiate suunatud müüki institutsionaalsetele investoritele.

"Sellise variandi valimise puhul soovivad suurinvestorid tavaliselt saada aktsiate ostmisel teatud allahindlust, mis enamasti on selliste tehingute puhul ca viis kuni kaheksa protsenti. Selle alternatiivi teine miinus on see, et aktsiate ostmisest võib olla huvitatud keegi, kellele aktsiamüügi korraldaja ei tea neid aktsiaid pakkuda," arutles Priisalm.

"Investeerimisfondide juhid omandavad ja võõrandavad fondide positsioone pidevalt läbi börsisüsteemi. Balti börsil on kindlasti probleemiks likviidsus – mõnda positsiooni tulebki müüa väga pikalt, nädalaid kui mitte kuid. Samas ei ole linnal mingit vajadust müüa väga suur kogus korraga. Nad võivad müüa 10 kuni 20 protsenti kaubeldavast kogusest päevas ja seeläbi ei mõjuta ka väga oluliselt hinda. Pikas perspektiivis see omakorda suurendab Coop Panga aktsiate likviidsust, sest vabalt kaubeldavate aktsiate arv suureneb," ütles Priisalm veel.