Püsiasustusega väikesaarte seaduse järgi on püsielanik inimene, kelle nii tegelik kui ka rahvastikuregistrijärgne elukoht on väikesaarel. Samas rahvastikuregistri seaduse järgi on püsielanik inimene, kes alaliselt või peamiselt mõnes omavalitsuses elab.

Õiguskantsleri büroo direktori Olari Koppeli sõnul võib erinevus tunduda pelgalt semantiline või tehniline, aga sellest võib oleneda nii mõnegi väikesaare või sealse elaniku heaolu.

"Elamisega kusagil kohas kaasnevad ju teatud kohustused, aga ka õigused, mistõttu see on üks valdkond, mis peaks olema seadusega täpselt paika pandud. Hetkel see kahjuks nii ei ole," tõdes Koppel.

"Väikesaarte seaduse puhul muudab olukorra veidi spetsiifilisemaks ka see, et Eesti väikesaare kvalifitseerumiseks püsielanikega väikesaareks peab seal elama teatud miinimum arv inimesi ja kui see miinimum on täidetud, siis vastavalt seadusele on sellel väikesaarel õigus saada teatud riiklikke teenuseid ja muid hüvesid," selgitas õiguskantsleri esindaja.

Vormsil aastaringselt elav Eesti Saarte Kogu liige Anu Streng rääkis, et kui inimesed märgiksid end elama sinna, kus nad tõesti püsivalt elavad, siis muret ei oleks, aga olukord on vastupidine.

"Vormsi näitel on rahvastikuregistris registreeritud 450-460 inimest, aga püsivalt elab alla 200. Kuna ajutiselt Vormsil või ka teistel väikesaartel elavatel inimestel on ühed vajadused ja siin puhkajatel hoopis teised vajadused – need ei kattu ja on tihtipeale ka vastuolus, siis kohalik omavalitsus ei lähtu enam kohalike inimeste vajadustest kahjuks tihti, sest me oleme vähemuses," rääkis Streng.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik Kaie Küngas ütles kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et riigi vaates on püsielaniku mõiste kahes seaduses sama tähendusega ja seadust oleks vaja muuta nii, et püsielaniku määramise tingimusena jääb ainult rahvastikuregistrikande olemasolu. Ta lisas, et enne seaduse muudatuse algatamist soovitakse küsimust arutada väikesaarte esindajatega.

Õiguskantsler juhtis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tähelepanu ka sellele, et Eesti Saarte Kogu sõnul on olnud muresid nii väikesaarte esimese üldkogu kui väikesaarte komisjoni kokkukutsumisega.

"Kogude ja komisjoni kokkukutsumine on ministri ja ministeeriumi ülesanne ja kui ministeerium ei ole seda ülesannet tähtaegselt täitnud, siis võib seda ju ka niimoodi tõlgendada, et ministeerium takistab väikesaartele seadusega antud õiguste realiseerimist ja see on sellisel juhul probleem," ütles Koppel.

Küngas regionaalministeeriumist ütles, et valitsus kiitis juuni lõpus riigikogule esitamiseks heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu. Selles esitatakse ka püsiasutusega väikesaarte seaduse muudatus, et esimese üldkogu kutsub volikogu asemel kokku valla- või linnavalitsus. Järgmine väikesaarte komisjon plaanitakse kokku kutsuda sügisel.