Haiglate erakorralise meditsiini osakonnad töötavad samamoodi, nagu töötasid enne visiiditasu tõusu, märkimisväärset muutust EMO-sse jõudvate patsientide arvus pole nelja kuuga toimunud. Tõsi, Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) on täheldatud muutust pöördumiste profiilis, ütles sealse EMO juht Marit Märk.

"Krooniliste haigustega vanemad patsiendid pigem eelistavad nüüd teenust saada perearstilt, kus see on tasuta. Tööealine patsient tuleb ikkagi oma kergema tervisemurega meile EMO-sse ja on valmis pikemalt ootama, et saada samal päeval see teenus kätte. Nad ei ole isegi eelnevalt pöördunud perearstile ega perearsti nõuandeliinile, nad tulevad enesehinnangu järgi, et tegemist on tõsise tervisemurega, et siit meilt abi saada," rääkis Märk.

Märki sõnul on PERH-is pöördumiste arv endiselt väga suur, keskmiselt käib EMO-st ööpäevas läbi üle 200 patsiendi. Neist umbes pooled tulevad kiirabiga, veidi üle poole on isepöördujaid, kellest suurem osa on kergemate tervisemuredega ega vaja erakorralist abi.

Seepärast alustas PERH ka maikuust EMO-s uue süsteemiga, kus kergema murega patsiendid saavad abi ja nõustamist eriõdedelt, eesmärgiga suunata osa töökoormust arstidelt õdedele.

"Hetkel on ta jagatud koormus, eriõde ei tööta üksinda, tal on alati keegi konsulteeriv arst kõrval, kellelt ta saab nõu küsida. Aga kuna kiirabitsoonis on töökoormus oluliselt suurenenud suvisel ajal, siis ütleme nii, et EMO meeskond töötab ühtse meeskonnana ja meil on dünaamiline personalijaotus siin erinevate tsoonide vahel. Kerge ei ole ja patsientide numbrid on väga suured, nii et seetõttu ma hetkel ei saa öelda, et meie töökoormus oleks oluliselt kergemaks muutunud. Seetõttu me näeme, et edasised muudatused on vajalikud," rääkis Märk.

Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) ei ole visiiditasu tõusul mõju olnud, küll aga ilmal, ütles EMO juhataja Kristiina Mäemets. "Suvisel ajal on meil alati rohkem patsiente, kui perearstid on puhkusel, tehakse rohkem sporti ja tullakse pigem kergemate muredega."

Ka ITK on arendamas eriõe vastuvõttu, et arstide koormust vähendada. Nii PERH kui ka ITK loodavad lisada sellele koostöö perearstidega, et tulevikus saaks suunata kergema tervisemurega patsiendid pärast triaažiõe läbivaatust perearsti süsteemi. See aga vajab veel kooskõlastust.

"Eesti mõistes on see ikkagi tervishoiuülene otsus ja koostöö kindlasti esmatasandi, sotsiaalministeeriumiga. Need läbirääkimised meil tulevad augustis, et kõigepealt ära kaardistada, milline patsientuur on see, keda saame triaažist suunata perearstile tagasi, ja teiseks, kas meil on piisavalt pädevad õed triaažis töötamas, et me saame seda vastutustundlikult teha," selgitas Marit Märk PERH-ist.

Idee on selline, et perearsti vastuvõtule saaks EMO-st suunata tööpäevadel, kui perearstikeskused on avatud ja neil on Märgi sõnul kohustus erakorraliste patsientidega tegeleda. Mäemets aga tõdes, et kergema tervisemurega ei peagi saama kohe perearstile, vaid piisab ka, kui see juhtub paari päeva jooksul.

"See eeldab ka seda, et perearstid oleksid valmis vastu võtma neid. Ega nende koormus ole ka kõige väiksem," sõnas Mäemets.

EMO-s ei hakata patsiendile perearsti aega panema, see jääb inimese enda ülesandeks. Mäemets tõdes, et seda võiks tegelikult teha juba enne EMO-sse minekut.

"Kõik inimesed, kes EMO-sse pöörduvad, tuleb meil ikkagi vastu võtta, me peame ära hindama nende olukorra tõsiduse ja siis andma inimesele selle info, et tema olukord ei ole nii kriitiline, et ta peaks EMO-s olema ja ta peaks võtma ühendust oma perearstiga. Mis tagasiside patsientidelt tavaliselt tuleb, on see, et perearsti ei saa kätte, perearsti juurde pole aega, perearst ei taha mind näha, mis iganes… Aga on ka selliseid, kes üldse ei olegi ühendust võtnud perearstiga," rääkis Mäemets. "Ja siis pigem me annaks seda infot, et nad ikkagi peaks võtma perearstiga ühendust, aga see tähendab ka, et perearstid peaksid leidma selle aja oma patsientide jaoks."

Ka Tartu Ülikooli kliinikum on loomas süsteemi, kus rohkem kergeid vastuvõtte saaks suunata eriõele, ütles erakorralise meditsiini osakonna juhi kohusetäitja Aime Keis. "See on ka varem olnud võimalus, et õed saadavad lihtsamate probleemidega ära, nagu marrastuste sidumised või nõustamised näiteks viirushaiguste puhul."

Keis tõdes, et paraku pöördutakse ka pelgalt köha ja nohuga EMO-sse ning tavaliselt on põhjus selles, et kahtlustatakse kopsupõletikku.

"Kui hakata küsima, mis on see ajend, miks ta on tulnud, siis seal taga on ikkagi tõsine terviseärevus, ta tahab kohe vastust saada, paraku perearstilt ei saa ju kohe vastust. Iseenesest aga tegelikult pereõde vastab üsna kiiresti kirjadele ja see perearst24 süsteem on väga hea, seal saab valida sündroome ja seisundeid ning vastavalt sellele saab õde nõustada," ütles Keis.

Keis rõhutas, et endiselt on oluline inimeste suurem teadlikkus sellest, milliste muredega EMO-sse pöörduda.

"Me oleme uurinud põhjuseid, miks tullakse EMO-sse, ja üks põhjus on muidugi see, et inimene ei suuda eristada, kas tekkinud tervisehäda on erakorraline või mitte. Mis veel tundub põhjuseks olevat, on see, et inimesed ei ole teadlikud, kuidas perearsti kätte saada. Tegelikult perearstisüsteem on üles ehitatud nii, et esimene kontakt on pereõega ja seda saab teha kas läbi telefoni või läbi meili ja ka perearst24 süsteemi saab kasutada," selgitas Keis.

Pärnu haigla erakorralise meditsiiniabi teenistuse juhataja Marit Õun tõdes samuti, et aastases võrdluses EMO-sse pöördumistel väga suurt erinevust välja ei loe. Nii Pärnus kui ka teiste eelpool nimetatud haiglate EMO-des on just suviti patsiente rohkem. Suvised mured on haiglati samad – rohkem traumasid, kuumarabandused, alkoholi liigtarvitamine.

Õun tõi Pärnu puhul esile selle, et järjest rohkem jõuab nende juurde patsiente sotsiaalsete probleemide tõttu, see tähendab, üksikuid ja hooldamata eakaid, kes ei saa ise hakkama.

Regionaalhaigla EMO juht Marit Märk tõi esile veel viirushaigused.

"Kuumemate ilmade ja kõrge õhuniiskusega on ka viirused levima hakanud ja kiirabiga satuvad meile siia krooniliste haigustega patsiendid, kellel on tekkinud tõsisemad infektsioonid või kopsupõletikud, mille tõttu nad vajavad haiglaravi. Ja muidugi suvekuudel on väga palju suviseid üritusi, on alkoholi tarvitamist. Kui talvel on liigtarvitajatega tegelemine rohkem ajastatud perioodidesse, kus on palgapäevad, pensionipäevad või nii-öelda töötukindlustuse päevad, aga suvisel ajal on see pigem seotud nädalalõppudega," selgitas Märk.