Samuti nõustus Euroopa Liit ostma USA-lt 750 miljardi dollari eest energiat ning investeerima USA-sse peale praeguste rahapaigutuste veel 600 miljardit dollarit.

"Meil on olnud aastate jooksul väga head suhted, aga need on olnud väga ühepoolsed, väga ebaausad USA suhtes. Ma arvan, et mõlemad pooled tahavad ausust, aga seni on asjad olnud väga ühele poole kaldu, mida need ei peaks olema," ütles Trump.

"Me oleme koos maailma kaks suurimat majandust. Kui te vaatate meievahelist kaubavahetust, siis selle määr on maailma suurim, 1,7 triljonit dollarit. Kui te vaatate meie turgu, see on hiiglaslik turg, USA ja Euroopaga kokku 800 miljonit inimest. Seepärast ootasin ma meievahelist arutelu kohe väga," rääkis von der Leyen.

ERR-i Brüsseli korrespondent Joakim Klementi meenutas, et Euroopa Liit pakkus esmalt nii-öelda null nulli vastu lahendust, seejärel räägiti kümneprotsendistest tollimaksudest Euroopa Liidule ja nüüd osutusid lõplikuks 15-protsendised tollimaksud.

"Selgelt on tehtud kompromisse ameeriklastega, et neid nõusse saada. Aga me teame sellest kokkuleppest veel väga vähe. See ei ole korralik, ratifitseeritud, põhjalik kaubanduslepe, see on algne poliitiline, põhimõtteline kokkulepe, et see kaubandussõda lõpetatakse ja Euroopa saab seda, mida nad on lootnud kindluse mõttes," kommenteeris Klementi.

Ta lisas veel, et üldisest protsendist tähtsam saab olema see, millised saavad olema erandid.

Analüütikud WSJ-le: 15-protsendilised tollid ei peata globaalseid kaubandusvooge

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et pühapäeval avaldatud tingimused viitavad sellele, et USA peamistele kaubanduspartneritele kehtib uus minimaalne tollide määr, milleks on 15 protsenti. Majandusteadlased ja analüütikud ütlesid lehele, et sellised tollid mõjutavad firmade äritegevust, kuid ei peata globaalseid kaubandusvooge. 

"Need ei ole tasemel, kus globaalne majandus kokku kukub," ütles konsultatsioonifirma Aurora Macro Strategies kaubandusnõunik Dmitri Grozoubinski.

Trump on juba sõlminud mitu olulist kaubanduslepingut. Eelmise nädala alguses teatas Trump kaubandusleppest Jaapaniga ja Washington kehtestab ka tõusva päikese maa impordile 15-protsendilise tollimaksu. 

Viimased lepingud on vähendanud investorite muret, et Trumpi tollipoliitika võib viia ulatusliku kaubandussõjani. Grozoubinski sõnul ei soovi enamik ettevõtteid üldse tollide tõusu, kuid nad eelistavad pigem 15-protsendilist tollimaksu kui ettearvamatusega kaasnevat ebastabiilsust.

EL ja USA ei ole veel leppe kõiki üksikasju avaldanud. Trumpi administratsioon pole veel täpsemaid detaile avaldanud ka Jaapani ja Filipiinidega sõlmitud lepingute kohta. 

Ka konsultatsioonifirma Capital Economics ökonomisti Andrew Kenninghami sõnul võtavad finantsturud eeldatavasti uue leppe hästi vastu, kuna see vähendab kaubandussõja puhkemise ohtu. Tema sõnul vähendaksid sellise tasemega tollid EL-i SKP-d 0,3 protsendi võrra, kusjuures Saksamaa kannataks rohkem, Prantsusmaa ja Hispaania aga vähem. 

Kenninghami sõnul takistavad tollid Saksa autoeksporti, kuid suure tõenäosusega ei põhjusta sellele tõsist kahju.

Leping saab EL-is ka kriitikat

Ajaleht Financial Times kirjutab, et mitmed liikmesriigid väljendasid leppe suhtes rahulolematust. Prantsusmaa EL-i asjade minister Benjamin Haddad ütles, et lepe toob ajutise stabiilsuse, kuid on tasakaalustamata. Talle sekundeeris kaubandusministri asetäitja Laurent Saint Martin, kelle sõnul on leping  tasakaalustamata. 

Prantsuse peaminister Francois Bayrou kritiseeris samuti teravalt lepet. 

"Von der Leyeni ja Trumpi leping, see on sünge päev, mil vabade rahvaste liit, kes ühinesid oma huvide kaitsmiseks, on leppinud allumisega," teatas Bayrou.

Ka Saksamaa ja Prantsusmaa parempopulistlikud poliitikud jõudsid juba lepet kritiseerida. Prantsuse populistide liider Marine Le Pen leidis, et 27 liikmesriigiga EL sõlmis kehvema lepingu kui Suurbritannia. 

Sõna jõudis võtta ka Ungari peaminister Viktor Orban. Ta ütles samuti, et Suurbritannia sai parema leppe ning rääkis, et Trump pani von der Leyeni hommikusöögiks nahka, vahendas Deutsche Welle. 

Saksamaa mõjuvõimas lobirühm BDI teatas, et EL aktsepteerib valusaid tolle ning 15-protsendilise määraga kaasnevad tõenäoliselt negatiivsed tagajärjed.

"Selle lepingu ainus positiivne aspekt on see, et edasist eskalatsiooni on seni välditud," teatas BDI.