Ukrainlased tulid esimest korda pärast suure sõja algust tänavatele, et protesteerida korruptsioonivastaste organisatsioonide tegevusvabaduse kärpimise vastu. President Zelenski tõmbas küll reformidele pidurit, ent küsimus jääb, kui sirge on Ukraina tee kaasaegse õigusriigi suunas.

Eestit Ameerikas esindava suursaadiku Kristjan Priki sõnul aga Ukraina protestid Ameerika tavainimeseni eriti ei jõudnud, kuna sisepoliitilised teemad olid nende jaoks palju kõnekamad kui sündmused Ukrainas.

"Need protestid ja selle protestide ajendiks olnud seadusemuudatus tegelikult jõudis ameeriklasteni suhteliselt vähe. USA sisepoliitilised teemad ja mõned muud poliitilised teemad olid eetri vallutanud ja see nüüd mingisuguste oluliste avalike sõnavõttudeni või muul viisil tähelepanuni ei jõudnud. Küll aga kahtlemata kõik inimesed, kes oma isiklikul initsiatiivil või siis tulenevalt tööülesannetest Ukrainat jälgivad, panid kõike seda tähele ja kahjuks peab ütlema, et ega eelmisel nädalal toimunu kindlasti Ukraina elu nii-öelda kergemaks ei teinud ka Washingtonist vaadates," lausus Prikk.

"Positiivsena saab välja tuua, et president Zelenski ja Ukraina juhtkond laiemalt on selgelt rahva sõnumeid kuulda võtnud ja tegelevad nüüd sellise lahenduse leidmisega, mis oleks nii siseriiklikult, aga ka Ukraina toetajatele arusaadav," lisas Prikk.

Suursaadik sõnas ka, et on selgelt näha Trumpi solvumist Putini suhtes, mistõttu teatas USA president esmaspäeval, et lühendab Venemaale Ukraina sõja lõpetamiseks antud 50-päevast tähtaega.

"Praeguse seisuga kindlasti saame öelda, et Trumpil on saanud villand ja tegelikult ju oleme näinud ka seda, et see ultimaatumi tiksumise kiirus võib muutuda. Esmaspäeva hommikul ütles president Trump, et vaadates kõike seda, mis Putin on viimastel päevadel teinud ja kuidas reageerinud ka kontaktidele Trumpi endaga, siis ta lühendab seda ultimaatumit kümnele või kaheteistkümnele päevale. See kõik tegelikult demonstreerib seda, mida me oleme kogenud ka mõnes muus olukorras, et Trumpi nii-öelda hinnangud ja reaktsioonid võivad ajas muutuda. Praegune pilt on kindlasti see, et ta tunneb end isiklikult solvatuna sellest, mida Putin on Ukraina suunal teinud. Ta tunneb, et tema antud nii-öelda ultimaatumit on Putini ja Venemaa poolt püütud ära kasutada sõjaliste eesmärkide saavutamiseks väga vastikul moel, selle asemel, et 50 päeva jooksul jõuda tegelikult mingisuguse poliitilise kokkuleppeni," lausus Eesti suursaadik.

Priki hinnangul on Trumpi otsus selge sõnum Venemaale, et pall on nende hoovis ning nad peavad hakkama tegutsema, kui ei soovi endale veelgi rohkem sanktsioone.

"See tänane sõnum oli kindlasti mõeldud selleks, et mingisugune poliitiline kokkulepe sünniks võimalikult kiiresti. Eks nüüd saab näha, kuidas Venemaa sellele reageerib. Senine muster Venemaa puhul ja mitte kahjuks ainult selles selles sõjas, vaid ju ka muidu, on olnud selline, et tavaliselt igasugusele poliitilisele survele paremal juhul reageeritakse mingisuguse veiderdamisega. Püütakse tekitada illusioon mingisugustest läbirääkimistest ja suunata seda võimalikku süüd teisele läbirääkimispoolele," selgitas Prikk.

Suursaadiku sõnul on Trumpi hinnangul kaalul ka tema enda pärand, mistõttu on ta otsustanud karmima lähenemise kasuks.

"Trump näeb, et selle sõja praegune käik on järjest rohkem seotud juba ka tema enda poliitilise pärandiga, kuigi talle meeldib igal võimalikul juhul rõhutada, et tema hinnangul seda sõda poleks üldse sellisel viisil toimunud, kui tema oleks olnud ametis ka aastal 2022. Järjest rohkem on tunda tema sõnavõttudes aga seda, et ta tajub selle sõja nii-öelda poliitilist raskust ja mõju tema enesepärandile. Vähemalt praegu on selline olukord ja see on kindlasti teda suunanud siis avalikult Ukrainale täiendava relvastuse andmist toetama, kuigi peab rõhutama, et tegelikult ka tänase päevani on nii-öelda Bideni ajal saavutatud rahastuse alusel relvatarned enamasti jätkunud, kuigi on olnud paar märkimisväärset ja kahetsusväärset katkestust," sõnas Prikk.