Sellel aastal lõpetas Tartus põhikooli 1395 noort ning linnal oli valmidus vastu võtta gümnaasiumitesse 1261 õpilast. Tartu gümnaasiumid lõid veel juuni keskel 50 lisakohta algavaks õppeaastaks.

Lisakohad rahuldasid selleks aastaks gümnaasiumikohtade vajaduse, märkis ERR-ile Tartu linnavalitsuse üldhariduse valdkonna juht Reigo Ginter.

"Probleem gümnaasiumikohtade puudusega lahenes hästi, hetkel on Tartus gümnaasiumikohti rohkem kui kandideerijaid ning Annelinna gümnaasiumis toimub veel praegugi lisavastuvõtt," ütles Ginter.

Teisalt osutus probleemiks sellest aastast sisse viidud muudatus, millega kaotati Tartu viie kooli ühiskatsetel võimalus märkida oma gümnaasiumieelistuste järjekord. Õiguskansler Ülle Madise tegi selle aasta alguses soovituse muuta Tartu ühiskatsete toimumise korda, kuna varasem nelja eelistatud kooli valimine ja nende järjekorda panemine on seadusega vastuolus.

Jaan Poska gümnaasiumi direktori Mari Roostiku sõnul järgmisel aastal samamoodi jätkata ei saa.

"Sellist stressi õpilastele lisaks tekitada ei ole mõtet. Me peame Tartu linna ja koolijuhtidega rahulikult maha istuma, kui see periood läbi on. Tegema selged kokkuvõtted ja vaatama koos linnavalitsusega otsa sellele, mida me saame teha, et see protsess oleks õpilastele loogilisem," nentis Roostik.

"Kui me hakkame järgmisel kevadel uuesti vastuvõtte korraldama, siis sellisel kujul ei tohi asi kindlasti korduda, et õpilane käib vestlusel 28. mail ja 16. juunil ta ei tea veel, kas ta saab kuhugi kooli sisse või mitte. Me peame natuke läbi mõtlema, just nende kinnituskirjade ja kogu selle ooteajaga, et kui õpilane teab, kuhu ta minna tahab, ta saab sinna kooli sisse, kinnitab oma õppimise ära. Siis ei teki olukorda, et mõni õpilane hoiab näiteks nelja kooli kinnituskirja kaks nädalat enda käes," tõdes Roostik.

"Õiguskantsleri soovitud muudatus, millega ühiskatsetel kaotati ära eelistuste märkimine /.../ tõi kaasa märkimisväärse segaduse. Kasvas oluliselt intervjuude arv õpilastega ning vastuvõtuotsused venisid tunduvalt hilisemaks. Õpilastel ei olnud sageli veel põhikooli lõpuaktuse ajaks selge, kas ja millisesse gümnaasiumisse nad õppima asuvad," nõustus Ginter

Varasematel aastatel, kui õpilastel oli võimalik seada eelistusi, said gümnaasiumid olla kindlad, et neid esimeseks eelistuseks pannud õpilased soovivad kindlalt minna sellesse kooli. Selle tõttu said koolid välja saata rohkem kinnituskirju ning protsess oli kiirem.

"Selle aasta error-koht oli, et me ei teadnud, kas näiteks ka viiendal perioodil ennast vestlusele märkinud õpilased tahavad äkki väga-väga meie kooli tulla. Ehk see kinnituskirjade koolipoolne saatmine oli üsna limiteeritud, sest me peame saatma välja nii palju kinnituskirju, nagu meil reaalselt kohti on, arvestades sellega, et iga kinnituskiri võib tulla tagasi. Sellisel juhul ongi ooteaeg hästi pikk, sa ootad oma vestlust, aga pärast sa ei saa veel kinnituskirja, sest esimese, teise või kolmanda vestlusvooru õpilased ei ole veel oma õppimist ära kinnitanud," lausus Roostik.

Jaan Poska gümnaasiumi direktor pooldab eelistussüsteemi tagasi toomist, kuna gümnaasiumite kinnituskirjade venimine pidurdab omakorda kutsekoolide vastuvõttu. Samuti muudaks see tema hinnangul õpilastele protsessi loogilisemaks.

"Ma arvan, et mõistlik oleks siin ikkagi eelistuste juurde jääda, et me saaksime selle protsessi kiiremaks. See ei tähenda, et protsess muutub lohakamaks, aga seda ootamist ja õpilastel kodus marineerimist – kas ma ei ole piisav? – ära hoida, et seda ei juhtuks," ütles Roostik.

Tartus ei soovita piirata väljastpoolt tulevate õpilaste arvu

Tartusse õppima tuleb teistest omavalitsustest ja linnadest ligi 30 protsenti kõigist gümnaasiumisse astujatest. Haridus- ja teaduminister on varem öelnud, et Tartu kohaliku omavalitsuse noortel võiks olla eelis teistest omavalitsustest tulevate laste ees.

"Laias laastus mina isiklikult koolijuhina seda ei poolda, meil on ikkagi haridusvabadus ja mina siiralt usun, et sõltumata sellest, kus õpilane on sündinud, kui tema tahab pärast üheksandat klassi minna Treffnerisse või tulla Jaan Poska gümnaasiumisse, siis me ei tohiks seda piirata," ütles Jaan Poska gümnaasiumi direktor.

Põhikoolilõpetajaid on samuti 2025/2026. õppeaastal Tartus tavapärasest rohkem. Põhikoolitunnistuse saab kätte 1476 lõpetajat.

"Kui haridusministeerium seadusmuudatuse vastu võtab ja Tartus koolijuhid koos linnavalitsusega otsustavad, et see on miski, mida soovime teha, siis teeme. Aga ma täna veel ütleks, et see on ikkagi järgmise kahe aasta hästi suur probleem, kus meil on suured põlvkonnad lõpetamas. Ma ei tea, kas me peame sellist ajutist olukorda lahendama selliste seadusemuudatustega," märkis Roostik.

"Tartu linn ei soovi piirata mujalt tulevate õpilaste arvu, kuna Tartu on ja peab ka edaspidi jääma avatuks kõigile õppijatele. Lisakohtade loomise võimalusi järgmiseks aastaks kaalume koostöös koolidega, et leida kõigile õppijatele sobivad lahendused," tõdes Ginter.