Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas esmaspäeval erakorralisel istungil suve alguses presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadust.

President Alar Karis jättis juuli alguses seaduse välja kuulutamata teist korda.

Riigikogu peab otsustama, kas asuda seadusi muutma. Kui seadused muutmata kujul vastu võtta, pöördub president tõenäoliselt riigikohtusse.

Põhiseaduskomisjon andis seadusele oma hinnangu ja otsustas toetada seaduse arutamist riigikogus muutmata kujul. Vastuhääle andis Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE). Ants Frosch jäi erapooletuks.

Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kivberg (E200) ütles, et komisjoni hinnangul on seadus piisavalt selge ja üheselt arusaadav,

"Selle eelnõu eesmärk algusest peale on olnud üsna selge ja üheselt arusaadav. Arvestades muutunud olukorda maailmas ja arvestades seda, kus asetseb Eesti ja missuguste mõjude all me oleme viimastel aastatel olnud, siis meil ei ole teist valikut. Me peame väga kindlad reeglid seadma igasugustele mõjutustegevustele, olgu nad mistahes kattevarju all," rääkis Kiviberg.

"Antud juhtumi puhul ka meie julgeolekukaalutlused kaaluvad tugevalt üles inimeste õiguse näiteks usuvabaduse sildi all teha mida tahes, kaasa arvatud kurja," lisas Kiviberg.

President on öelnud, et antud kujul on seadus liiga üldsõnaline ja mõjutab koguduste tööd, mitte ainult nende seotust välisriigiga. Komisjoni valdav enamus sellega ei nõustu, märkis Kiviberg.

"Mis puutub liiga laia tõlgendusse, siis komisjon siin asus seisukohale, et need piirangud on küllalt selged ja arusaadavad," ütles Kiviberg. "Ma toon näite. Me ju ei sooviks, et näiteks mõni Eestis tegutsev radikaliseerunud usuühing, kes oma vaimselt juhilt kuskilt kaugelt saab juhiseid, et hakata abielurikkujaid kividega surnuks pilduma või midagi muud sarnast."

"Kui toetuda riigikohtu vastavatele lahenditele, mis puudutavad näiteks riigireetmise küsimust, siis need on küllalt avarad. Kui on täidetud kaks tingimust. Kui sinu tegevus on suunatud avalikkuse kuritahtlikule mõjutamisele – räägime praegu hübriidsõja korraldamisest – ja sina oled selleks tegevuseks saanud juhised või rahastust välisriigist, siis on juba riigireetmise kaasus koos," rääkis Kiviberg.

Kiviberg märkis, et ta järeldab presidendi õigusnõuniku avaldustest, et president pöördub põhiseadusjärelevalve korras antul teemal riigikohtusse.

Lõpliku otsuse selle osas, kas ja kuidas saata kirikute ja koguduste seaduseelnõu uuesti riigikogu suurde saali teeb õiguskomisjon ehk juhtivkomisjon.

Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (RE) ütles, et komisjon hakkab eelnõu arutama septembris, kohe kui riigikogu uuesti koguneb.

Timpson rääkis, et tema hinnangul on keeruline eelnõu kuidagi paremaks lihvida ning tõenäoliselt otsustab ka õiguskomisjon saata eelnõu riigikogu suurde saali muutmata kujul.

Esimest korda võttis riigikogu seaduse vastu 9. aprillil, mille järel jättis president selle 24. aprillil välja kuulutamata.

Kovalenko-Kõlvart: riigikogu tekitab riigikohtule lisakoormust

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmist mittetoetanud Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et riigikogu plaan hääletada põhiseadusega vastuolus oleva seaduse poolt tekitab riigikohtule lisakoormust.

"Keskerakond ja mina isiklikult hääletasin vastu sellele otsusele, et võtta see seadus muutmata kujul vastu. See on väga suur probleem – riigikogu teadlikult soovib hääletada vastuolus põhiseadusega oleva eelnõu poolt, teades, et president suure tõenäosusega pöördub siis riigikohtusse," sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Ta rõhutas, et ka president tõi välja, et seadus võib peale kirikute hakata mõjutama ka muid ühinguid, sealhulgas erakondi.

Kovalenko-Kõlvart märkis, et Keskerakond tegi seaduseelnõule konkreetsed muudatusettepanekud.

"Näiteks muudatusettepanek puudutas seda, et kohalik kirik ei tohi juhinduda käskudest või korraldustest, mis võivad kujutada ohtu Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Sellistel korraldustel ei oleks õiguslikku alust ja nendest õiguslikult ei tohiks juhinduda," sõnas ta.

Kovalenko-Kõlvart märkis, et juba kehtivad seadused, mida saab rakendada näiteks riigireetmise või sõjavaenu õhutamise korral.