Kastre volikogus on 17 kohta. Eelmistel valimistel sai valimisliit Meie Kodu 15 mandaati.

Vallavanem Priit Lomp (SDE) nentis, et opositsiooni sisuline puudumine on tekitanud olukorra, kus valimisliit peab välja mõtlema nii lahendusi kui alternatiive.

Lomp ütles ERR-ile, et uutele valimistele vastu minnes on valimisliidu peamisteks prioriteetideks muuta valla liiklust turvalisemaks ja edendada haridust.

"Meil on siia valla linnapoolsesse serva kindlasti tarvis koolikohti juurde luua, üks uus koolimaja ehitada," avas Lomp valimisliidu plaane.

Eelmistel valimistel sai kaks mandaati Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tänaseks on EKRE-l volikogus alles üks koht, sest algselt erakonna nimekirjas volikokku pääsenud Aavo Ossip liitus vahepeal erakonnaga Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid.

EKRE liige Andre Mumm rääkis, et EKRE eesmärk on uuteks valimisteks käia välja pikem nimekiri. Ta lisas, et vallas olevad tühjaltseisvad hooned võiksid leida rohkem kasutust.

Erakonna Eesti Rahvluslased ja Konservatiivid (ERK) Kastre valla osakonna esimehe Siim Barkala sõnul tahavad nad pöörata tulevastel valimistel tähelepanu nii teede korrashoiule kui bussiliinide graafiku sageduse suurendamisele.

Eesootavatel valimistel kandideerib Kastres ka erakond Isamaa. Erakonna liige Nils Sonn rääkis, et Kastre vald ei käi kaasas Tartumaa ühtse arengukavaga, millest tulenevalt on näiteks valla ühistransport probleemne. Ka tema lisas, et parandada tuleks kergliiklusvõrgustikke.

"Täna pigem kui on rajatud võrgustike, siis on need pigem uusarenduste vahel. Meil on ka näiteks Võnnu ja Melliste, mis tegelikult on ebaõiglaselt jäänud tahaplaanile," ütles Sonn.

Kandideerivate erakondade esindajate sõnul ei olnud Priit Lompi naasmine vallavanema ametikohale aus ja läbipaistev.

"Mulle väga ei meeldi see üleüldine sahkerdamine, mis toimus meie vallavanema vahetusega. Priit Lomp läks ära riigikokku asendusliikmeks ja siis tuli tagasi ning ma ei saa öelda nõudis, aga helistas põhimõtteliselt kõikidele volikogu liikmetele üle, et kas te toetate mind tagasitulekul," rääkis Barkala.

"Minu meelest oleks võinud oodata rahulikult näiteks valimised ära, ja siis vaadata, kas ta saab selle koha või mitte. Tegelikult täna on ka rahva poolehoid eelmisele vallavanemale tugevam kui siis praegusele," ütles Sonn.

Lomp ei nõustu opositsiooni väidetega. Ta selgitas, et tema tagasivalimise perioodile eelnes pikk ajajärk, kus eelmise vallavanema valitsusel oli lahendada mureküsimusi, millele toonane vallavalitsus lahendust ei leidnud.

"Selles valguses lihtsalt siis volikogu liikmete hulk istus kokku, arutles, kas selles olukorras, kus mind on võimalik rakendada, siis valla heaks, on see mõistlik. Ja kui arvati, et niipidi peaks toimuma, siis me saime järgmisena kokku ka tänase abivallavanemaga ja rääkisime temaga sellel teemal läbi. Sealt edasi tulid volikogu otsused, nii et kuskil tagaselja siis või mingi eelkokkuleppega mingeid asju ei olnud, aga tore, et need, kes ei olnud laua taga, teavad täpselt, kuidas oli," lausus Lomp.