Mulle tundub, et ühiskonnas on tekkinud hoiak, justkui positiivsetest arengutest ei tohikski rääkida. Mõistan turismisektori muresid ja kahtlemata on majutus- ja toitlustusettevõtted olnud viimastel aastatel keerulises olukorras.

Samal ajal on oluline, et avalik arutelu oleks tasakaalus: räägime nii probleemidest kui ka edusammudest. Positiivsed sõnumid aitavad ka sektoris rohkem kindlustunnet luua ja seeläbi tuua juurde nii tööjõudu kui ka kliente.

Statistika ei valeta, kuid vajab konteksti

Juuli alguses tõin valitsuse pressikonverentsil välja positiivseid numbreid turismisektori maikuu statistikast. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) märkis, et teeme liigseid järeldusi ühe kuu põhjal.

Olen nõus, et liiga vara ei tasu hõisata, ent statistika rõõmustab ka juunis. Tänavu juunis peatus Eesti majutusettevõtetes 391 000 turisti, mida on kaks protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. Sealjuures oli välisturiste viis protsenti rohkem.

Lisaks kasvas 2025. aasta esimesel poolaastal välisturistide ööbimiste arv kokku neli protsenti võrreldes sama perioodiga 2024. aastal. Teame ka, et näiteks esimeses kvartalis Eestisse reisinud väliskülastajad jätsid meie ettevõtetele 25 miljonit eurot rohkem kui mullu samal perioodil. Need ei ole väljamõeldud arvud, vaid põhinevad statistikaameti ja Eesti Panga ametlikel andmetel.

Loomulikult vaatame ministeeriumis lisaks lühiajalisele ööbimiste statistikale ka ettevõtete majandustulemusi. Eesti Panga ja statistikaameti andmed on ka nende osas näidanud positiivset trendi. Augusti lõpus avaldab Eesti Pank tänavuse teise kvartali reisistatistika, mis näitab turistide kulutusi, ning statistikaamet annab esialgse hinnangu majutus‑ ja toitlustusettevõtete majandusnäitajatele.

Statistika ei pruugi anda kogu tõde, kuid see aitab meil mõista suundumusi. Tegemist on selgete signaalidega, et turism on taastumas ning inimesed – nii kodu- kui ka välismaalt – leiavad tee Eesti hotellidesse ja restoranidesse. Muidugi ei tähenda see, et kõik probleemid on kadunud, kuid see näitab positiivset trendi.

Riigi roll turismi edendamisel

Turism on Eesti majanduse oluline osa, millel on mõju ka paljudele teistele sektoritele. Riik ei ole seisnud käed rüpes, vastupidi, oleme erinevate asutuste koostöös toetanud turismisektorit mitmeti ja on hea meel, et toetus pole läinud musta auku, vaid on näha ka selgelt paremuse poole liikumist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab turismisektorit läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kokku ca 16–17 miljoni euroga aastas. Sellele lisanduvad ka kultuuriministeeriumi toetused erinevate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks.

Rally Estonia, Saaremaa Ooperipäevad, Viljandi Folk, Simple Session, need on kõik üritused, mille korraldamist toetab ka riik. Need on aidanud tuua Eestisse väliskülalisi, kes on panustanud Eesti majandusse nii ööbimiste, restoranikülastuse kui muude kaupade ja teenuste tarbimisega. Värske statistikagi kinnitab seda.

Vähemtähtis pole ka käibemaksuerisuse säilitamine turismisektorile või digitaliseerimise toetuste andmine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu, mis võimaldab ettevõtjatel viia oma IT-süsteemid ja protsessid uuele tasemele ning hoida tulevikus kokku kulusid nii aruandluse kui tööjõu osas.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu toetame sektorit ka näiteks liinifondi abil, pannes õla alla lennufirmade turundustegevustele, et Eestisse tuleks uusi lennuühendusi ning nende kaudu turismisektorisse kliente. Valitsus on oma tööplaanis leppinud kokku liinifondi suurendamise järgmiseks neljaks aastaks.

Turismiettevõtjad ja -sihtkohad saavad Visit Estoniaga koostöös osaleda rahvusvahelistel messidel ja kontaktüritustel, et oma teenuseid müüa ja kliendibaasi kasvatada.

Samuti oleme aidanud lahendada turismisektori tööjõu muresid. Oleme muutmas töölepinguseadust paindlikumaks, et ettevõtjatel oleks võimalik kaasata tööjõudu mahus, mis neile just konkreetsel ajahetkel on vajalik. EHRL-i juhatuse liikme Ain Käpa sõnul oli see nende sektori jaoks lausa kümnendi parim uudis.

Viimastel aastatel pakub klassikalistele hotellidele üha enam konkurentsi lühiajaline majutus. Praegu olemegi tihedas koostöös sektoriga uurimas, kuidas turg toimib ja millised oleksid need lahendused, mis tagaksid sektoris õiglase konkurentsi. Analüüsi lõplikud järeldused teeme kõigile vabalt kättesaadavaks, teeme uuringu tulemuste avaliku esitluse ning paneme paika järgmised sammud lühiajalise üürituru reguleerimiseks.

Maksupoliitika on keeruline valikute mäng

EHRL toob esile maksukoormuse küsimuse. Maksupoliitika kujundamine on alati tasakaal kulude ja tulude vahel ja teatavasti on meie kulud riigikaitsele viimastel aastatel mitmekordistunud.

On selge, et maksutõusud mõjuvad kõigile raskelt, kuid need kulud on vajalikud meie riigi julgeoleku tagamiseks. Sellega anname sõnumi ka välisturistidele, et meil on siin endiselt ilus, hea keskkond puhkamiseks, aga mis kõige olulisem, turvaline.

Tasub ka meeles pidada, et Eesti üks vähestest käibemaksueranditest kehtib just turismisektoris. Kuigi majutuse käibemaksumäär tõusis tänavu 9 protsendilt 13 protsendile, jääb see oluliselt alla tavalisele käibemaksumäärale.

Eesti turismil on suur potentsiaal, olgu see siis elamusturism, loodusturism, konverentsiturism või toiduturism. Riik saab toetada, suunata ja investeerida, aga sektori jätkusuutlikkus eeldab ka ettevõtjate kohanemisvõimet, innovatsiooni ja koostöövalmidust.

Usun turismisektori kasvu ja loodan, et ka sektor ise soovib raskustest üle saada ja näha tulevikus pigem uusi võimalusi. Kavatsen kindlasti ka edaspidi seista selle eest, et Eesti turismil läheks hästi ja sõnumid sellest jõuaks ka meie sise- ja väliskülastajateni.