Mitmetes Euroopa linnades, näiteks Barcelonas ja Amsterdamis, tehakse juba pikemat aega pingutusi selle nimel, et vähendada lühiajaliste üürikorterite arvu ning tuua kohalikud tagasi liiga kalliks muutunud kesklinna. Äsja Tallinna linnavalitsuses vastu võetud vanalinna arengukava proovib lahendada sama probleemi.

"Vanalinn on praegu oluline turismisihtkoht ja meie soov on, et see selliselt säiliks. Samal ajal on oluline ka kohaliku elanikkonna hoidmine ja selle atraktiivsena hoidmine ka siseturisti jaoks," sõnas abilinnapea Madle Lippus.

Vanalinna elanik Ville Jehe on turistihordidega harjunud, kuid sellegipoolest veedab ta tipphooaja parema meelega linnast eemal.

"Tõesti suvel on see üliintensiivne. Suvel proovin ma seal vähem viibida, sest ka majani jõudmine on tihti, kuna ma elan Viru tänaval, autoga keeruline. Jala võtab ka aega," lausus Vanalinna Seltsi juhatuse liige ja ettevõtja Ville Jehe.

Jehe sõnul on meelelahutus- ja majutusasutustest kostuv müra vanalinnlasele tavaline. Näiteks tema majas on üks külaliskorter, mis pakub majutust korraga kuni kuueteistkümnele inimesele.

"Täna ongi see, et nõuded puuduvad. See võibki tähendada, et mõnes külaliskorteris on kuusteist kohta ja see võib kohalikele elanikele pakkuda suurt meelehärmi ja igapäevast tüli. Kui inimene avastab, et ta on endale ostnud kodu hotelli, ei pruugi ta sellega olla väga rõõmus ja rahul," ütles Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige Ain Käpp.

Linnavalitsusel ei ole aga täna selget plaani, kuidas külaliskorterite tegevust reguleerida. Käpa arvates aitaks korterite registreerimine. Jehe sõnul tuleks aga rohkem kaasata korteriühistuid.

"Mulle meeldiks ka see, et iga korteriühistu saab ikkagi otsustada, et kas seal majas üldse lühimajutust pakutakse ja kui pakutakse, siis seab mingid tingimused. Näiteks kommunaalkulud on mitmekordsed," lisas Jehe.

Sügiseks peaks valmima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud lühiajalise üürituru uuring, mis annab ka suuna edasisele tegevusele.