Kui enamasti tuleb turist Eestisse suvel puhkama, siis Kingu tallu tulnud vabatahtlikud on saamas omamoodi reisikogemust. Kahe nädala jooksul korjavad nad mustikaid, rohivad ja teevad muidki talutöid. Elukoht ja söök on tasuta ning vabal ajal saab ka Eestit avastada.

"Põhiliselt tullakse Mehhikost, Hiinast, Jaapanist ja Hispaaniast. Need neli riiki. Annan neile võimaluse minna nii ise Eestit avastama kui ka meil on ju väga hea liiklus Tartust Riiga. Kui nad ise tahavad, siis muidugi ma üldjuhul lähen Lõuna-Eestisse. Eelmine nädalavahetus me käisime Suurel Munamäel," lausus Kingu Marjad omanik Tauri Plaado.

Kolmandat korda sellisel viisil reisiva Guillaume sõnul eelistabki ta reisimise ajal kohalike juures tööd teha, kuna nii on võimalik tutvuda ka väiksemates külades elavate inimeste ja nende eluga.

"Sa saad olla osa Eesti inimeste elust ja näha, kuidas inimesed päriselt elavad. Milline on nende riik ja elu maal," sõnas vabatahtlik Guillaume Belgiast.

"See on mulle esimene kord vabatahtlikuna. Mulle meeldib marju korjata ja teha talus tööd. See on tore, mulle meeldib. See on minu jaoks rahustav töö," ütles vabatahtlik Naomi Mehhikost.

Sarnasel viisil võtab turiste vastu ka Kiidi turismitalu, kus töötatakse selle nimel, et vaated Rõuge ürgorule säiliksid ja võsa võimust ei võtaks. Lisaks töö tegemisele, tuleb turistidel tasuda nii ööbimise kui ka toidu eest.

"See on üks võimalus ka reisida, sest oleme ausad ega need hinnad ei ole hotelli hinnad. Need on suht tagasihoidlikud hinnad. Töö on juba selline asi, et kui sa näed, et see töö ei lähe, siis pole mõtet seda punnida, sest nad teevad ikkagi tööd oma vabast tahtest, siis tuleb leida neile selline meeldiv ja kontimööda töö, et selle ma olen ka ära õppinud, et kui ise oled töös kaasatud või pereliikmed, siis läheb ka töö," lausus Kiidi talu peremees Aigar Piho.

Lõuna-Eesti turismiklastri juhi sõnul võib üks põhjuseid taastava turismi populaarsuse taga maailmas olla ka asjaolu, et reisimine on üldiselt kulukamaks muutunud. Kuigi selline turism ei ole Eestis veel väga levinud, on sellel Lõuna-Eesti turismiklastri juhi Kanni Kallastu sõnul palju potentsiaali ja nii plaanitakse seda ka arendama asuda.

"See kogub üha rohkem populaarsust, et inimesed saavad käia siis läbi töötamise erinevates piirkondades, saada siis vahetult osa kohalikust kultuurist. ja eesti vaatest tegelikult turism liigub täna selles suunas, et me ei käi mitte vaatamas ja kuulamas, vaid turistide huvi on see, et saaks käed külge panna," ütles Kallastu.