Analüütikud märgivad, et Ukraina on alates 2014. aastast ehitanud Donbassi põhjaossa pidevat kaitseliini, kus mõned linnad ja asulad on muudetud tõelisteks kindlusteks.

"Kindlustuste vöönd koosneb neljast suuremast linnast ning mitmest asulast ja külast, mis ulatuvad põhjast lõunasse mööda H-20 Kostjantõnivka-Slovjanski maanteed. Kaitseliin on ligi 50 kilomeetrit pikk," öeldi ülevaates.

Analüütikud tuletavad meelde, et venelastel ei õnnestunud täiemahulise sõja esimestel kuudel kaitsevööndit vallutada ja alles nüüd, kui sõda on kestnud üle kolme aasta, on agressor lähenenud sellele kaitseliinile lõunast.

ISW hinnangul võivad katsed sellest liinist läbi murda kesta mitu kuud.

"Vene üksused ei suutnud 2022. aastal Ukraina kaitsevööndit laialdaselt ümber piirata ning selline operatsioon pärast kolm ja pool aastat kestnud sõda on tõenäoliselt mitmeaastane koos märkimisväärsete kaotustega inim- ja materiaalsetes ressurssides," leiavad asjatundjad.

Arvestades seda, tundub Venemaa presidendi Vladimir Putini nõudmine loovutada see kriitilise tähtsusega kaitsepositsioon, mida Vene üksustel pole võimalust kiiresti ületada, vastutasuks millegi eest, enesehävituse pakkumisena.  

Parimal juhul peab Ukraina kulutama tohutuid summasid uue kaitseliini rajamiseks Donetski oblastiga külgnevatesse Harkivi ja Dnipropetrovski oblastisse - avatud maastikule, mis on kaitseks palju vähem sobiv.

Siiski on tõsiseid kahtlusi, et Venemaa võimaldab Ukrainal uut kaitseliini ehitada.

Nagu märkis ISW,  saab Vene vägi Ukraina Donetski oblasti põhjapiirkondadesse sisenedes hea lähtepositsiooni pealetungiks Harkivi ja Dnipro suunas. Sellise stsenaariumi korral pole agressori teel nendesse linnadesse peaaegu mitte mingeid suuri veetakistusi ega tihedat linnaehitisi, millest Ukraina kaitsjad saaksid kinni hoida.

"Vene vägi rikub peaaegu kindlasti iga tulevast relvarahu või rahulepet ning jätkab tulevikus sõjalist agressiooni Ukraina vastu, kui rahuleping ei sisalda tugevaid järelevalvemehhanisme ja julgeolekutagatisi Ukrainale," märgivad USA analüütikud.

USA president Donald Trump ütles reedel, et tulevane rahuleping Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahel sisaldab teatud alade vahetust. Ta ei avaldanud üksikasju, kuid rõhutas, et Kiievil tuleb sellega nõustuda.

Lääne meedia on avaldanud vastuolulisi teateid, et Ukrainalt nõutakse lahkumist kas kogu Donbassist või kõigist neljast Ukraina oblastist, mille Venemaa on enda omaks kuulutanud. Samuti pole päris selge, kellelt see ettepanek tuleb - venelastelt või ameeriklastelt.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on juba kinnitanud, et Ukraina ei kavatse teha Venemaale territoriaalseid järeleandmisi.