Oluline Ukraina sõjas esmaspäeva, 11. augustil kell 22.20:

- Venemaa on sel aastal kulutanud Ukraina pommitamisele 13,4 miljardit;

- Ukraina saab Venemaa tõkestatud varade tuludest veel 1,6 miljardit;

- Ukraina ründas droonidega Venemaa Arzamassi sõjatehast;

- Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 20 inimest;

- Merz: Saksamaa eeldab Zelenski osalemist Trumpi-Putini kohtumisel;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Venemaa on sel aastal kulutanud Ukraina pommitamisele 13,4 miljardit

Alates 2025. aasta algusest on Venemaa kulutanud Ukraina linnade pommitamisele umbes 13,4 miljardit USA dollarit, vahendas esmaspäeval väljaande Forbes artiklit uudisteagentuur UNIAN.

Märgitakse, et ainuüksi Shaheedi droonidele on Venemaa seitsme kuuga kulutanud üle 5 miljardi dollari. Need droonid on saanud peamiseks ründevahendiks Venemaa õhurünnakutes. Väljaande andmetel lasi Venemaa nimetatud perioodil välja ligi 29 tuhat kaugmaadrooni.

Kõige rohkem ründedroone laskis vaenlane Ukraina linnade pihta juulis ehk üle kuue tuhande ühiku.

"Täpne proportsioon – kui palju lendab Shaheede ja kui palju nende imitaatoreid – ei ole teada. Maikuu seisuga tootis Venemaa 2700 Shaheedi ja 2500 imitaatorit kuus," öeldi väljaandele Forbes Ukraina luure peadirektoraadist.

Luure peadirektoraadi pressiteenistuse andmetel maksab üks Shaheed hinnanguliselt 200 000 dollarit. Seega võivad kogukulud Shaheedi-rünnakutele ulatuda 5,7 miljardi dollarini.

Samuti on vaenlane alates aasta algusest kasutanud rünnakuteks rakette. Forbes Ukraine arvutuste kohaselt on jutt 932 raketist, mille maksumus võib ulatuda 7,7 miljardi dollarini.

Võrdluseks lisas UNIAN, et Venemaa poolt Ukraina pommitamisele kulutatud 13,4 miljardit dollarit on Etioopia 2021. aasta hinnanguline eelarve.

Ukraina saab Venemaa tõkestatud varade tuludest veel 1,6 miljardit

Euroopa Liit sai möödunud reedel 1,6 miljardit eurot niinimetatud erakorralist tulu, mis pärineb väärtpaberite keskdepositooriumides hoitavatelt Venemaa keskpanga tõkestatud varadelt laekuvatelt sularahasaldodelt kogunenud intressidelt.

See on kolmas ülekanne pärast möödunud aasta juulis tehtud esimest ja tänavu aprillis tehtud teist makset ning hõlmab selle aasta esimesel poolel kogunenud tulusid.

Erakorraline tulu tuleneb Euroopa Liidu sanktsioonide alusel külmutatud varadest. Kuigi varad ise on endiselt blokeeritud, saab sularahasaldo intressi kasutada Ukraina toetamiseks. Kahest esimesest maksest 90 protsenti kasutati Ukraina toetamiseks Euroopa rahutagamisrahastu kaudu ja 10 protsenti Ukraina rahastu kaudu. Alates tänasest kolmandast maksest kasutatakse 95 protsenti tulust Ukraina toetamiseks Ukraina laenukoostöö mehhanismi ja 5 protsenti Euroopa rahutagamisrahastu kaudu.

Ukraina laenukoostöö kaudu antakse tagastamatut toetust, et aidata Ukrainal tagasi maksta Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi laen ja mehhanismi raames kahepoolsetelt laenuandjatelt saadud laenud. Mehhanismi raames antava laenutoetuse kogusumma on 45 miljardit eurot. Lisaks aitab Euroopa rahutagamisrahastu Ukrainal rahuldada oma pakilisi sõjalisi ja kaitsevajadusi. 

Meede on osa Euroopa Liidu võetud kohustusest toetada Ukrainat nii kaua kui vaja.

Ukraina ründas droonidega Venemaa Arzamassi sõjatehast

Ukraina ründedroonid tabasid esmaspäeva hommikul Venemaa Arzamassi tehast, mis on riigi lennundustööstuse jaoks oluline elektroonikatootja.

"Eile õhtul korraldas vaenlane rünnakud kahele tööstuspiirkonnale Nižni Novgorodi oblastis. Nende sihtmärgiks on meie tööstusettevõtted," ütles kuberner Gleb Nikitin.

Rünnakus hukkuks üks ja sai vigastada kaks inimest, märkis kuberner.

"Spetsialistid töötavad praegu kohapeal, Arzamassi linnapea Aleksandr Štšelokov koordineerib olukorda ning koos tehase juhtkonnaga korraldatakse vajalikke töid," ütles Nikitin.

Teatavasti kuuldi plahvatusi ka lähedalasuvas Dzeržinski linnas.

Ukraina sõjavägi pole rünnakut kommenteerinud.

Arzamass asub Ukraina ja Venemaa piirist umbes 759 kilomeetri kaugusel.

Tehase suhtes on kehtestatud karmid rahvusvahelised sanktsioonid seoses selle rolliga Venemaa tiibrakettide tootmises.

Rünnakust levivad sotsiaalmeedias videod.

Footage of a secondary explosion at Russia's Arzamas Instrument Building Plant this morning, after a series of Ukrainian drones hit the facility. pic.twitter.com/RyVlwq98m1

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) August 11, 2025

Ukraina ründab regulaarselt sügaval Venemaal asuvat sõjalist taristut.

10. augustil tabas Ukraina droonirünnak Lukoil-Uhta naftatöötlemistehast Venemaa Komi Vabariigis, umbes 2000 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

5. augusti öösel tabasid Ukraina droonid Venemaa Rostovi oblastis asuvat Tatsinskaja raudteejaama.

Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 20 inimest

Venemaa ründas pühapäeval juhitavate liugpommidega Zaporižžja linna, tabades tsiviiltaristut ja vigastades vähemalt 20 inimest

Rünnakus sai vigastada vähemalt 20 inimest, ütles piirkonna kuberner Ivan Fedorov pühapäeva õhtul oma viimases teates ohvrite arvu teemal. Ohvrid on vanuses 24–77 aastat ja kõik saavad arstiabi.

Päästetöötajad jätkavad rusude alla lõksu jäänud ohvrite otsimist.

Venemaa ründas Zaporižžjat 10. augusti õhtul kahe juhitava õhupommiga, teatas linnavalitsus. Esimene pomm tabas tiheda liiklusega bussijaama. Teine tabas ülikooli kliinikut.

"See on terror," kirjutas Fedorov Telegramis. "Me peame asju õigete nimedega nimetama. Venelased terroriseerivad meie rahvast ja kogu Ukrainat iga päev."

Merz: Saksamaa eeldab Zelenski osalemist Trumpi-Putini kohtumisel

Saksamaa eeldab, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb reedel USA presidendi Donald Trumpi ja Vene režiimi juhi Vladimir Putini tippkohtumisel Alaskal, ütles pühapäeval kantsler Friedrich Merz.

"Me loodame ja eeldame, et Ukraina valitsus, et president Zelenski osalevad sellel kohtumisel," ütles Merz intervjuus ringhäälingule ARD, mida vahendasid teiste seas uudistekanalid AFP ja Ukrinform.

"Igal juhul ei saa me nõustuda, et territoriaalseid küsimusi arutatakse Venemaa ja Ameerika vahel ja veelgi enam, et neid lahendatakse üle eurooplaste ja ukrainlaste peade. Eurooplased ei taha ega tohiks jääda kõrvaltvaatajaks, kui tegemist on Euroopa tuleviku jaoks otsustava strateegilise küsimusega," rääkis kantsler.

Merz avaldas ka lootust, et tippkohtumine toob kaasa otsuse kehtestada relvarahu Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu.

Kantsler tuletas meelde, et eurooplased otsivad pidevalt diplomaatilist lahendust.

Merz märkis ka, et Euroopa tasandil käivad koos USA valitsusega intensiivsed ettevalmistused enne kohtumist Alaskal ja konsultatsioonid jätkuvad. Samuti teatas Merz oma kavatsusest rääkida sel nädalavahetusel Trumpiga.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 064 240 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 11 093 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 114 (+7);

- suurtükisüsteemid 31 380 (+37);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1462 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1204 (+0);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 50 646 (+191);

- tiibraketid 3556 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 58 113 (+131);

- eritehnika 3936 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.