Välisminister Margus Tsahkna sõnul avaldasid Euroopa riigid üksmeelselt toetust Ukrainale ning rõhutasid, et rahuläbirääkimisi ei saa pidada ilma ukrainlasteta.

"Väga üksmeelselt, välja arvatud Ungari, väljendasid oma toetust Ukrainale ja toetati põhimõtet, et mitte midagi ei saa otsustada Ukraina kohta ilma Ukrainata ja samuti Euroopa kohta ilma Euroopata. Meie tegime ka ettepaneku, et alustame kokkupanekut 19. sanktsioonipaketi suhtes. Räägiti sellest, et tuleb jätkata ja suurendada sõjalist abi Ukrainale," sõnas Tsahkna.

Ühisavaldus jäi siiski vastu võtmata ja piirduda tuli välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase avaldusega.

"See on standarolukord viimase paari aasta jooksul, kus Ungari on hoopis teises liinis, aga tähtis on see, et 26 liikmesriiki väljendasid väga ühtselt seisukohti. Kui vaatame EL-i liidrite avaldusi viimastel päevadel ja ka Suurbritannia, siis Euroopa on väga selgelt aru saanud, et Müncheni sobingut, mis toimus 1938. aastal, ei saa Euroopa uuesti juhtuda lasta," lisas välisminister.

Poola peaminister Donald Tuski sõnul on tal seoses Alaska kohtumisega palju hirme, aga ka suured lootused.

"Ameerika pool on lubanud arutada enne kohtumist Alaskal oma positsiooni Euroopa partneritega. Nagu teate, siis ühisavalduses, mille me allkirjastasime, me kirjutasime, et tervitame ja jälgime lootuse ja heakskiiduga president Trumpi ja Ühendriikide jõupingutusi selle sõja lõpetamiseks," lausus Tusk.

Ka Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz rõhutas, et Euroopa ja Ukraina hääl peab rahuprotsessis kuulda olema.

"Mul on täna veel üks telefonikõne president Trumpiga. Me valmistume Euroopa tasandil selleks kohtumiseks intensiivselt koos Ameerika valitsusega. Me loodame ja eeldame, et Ukraina valitsus ja president Zelenski kaasatakse sellele kohtumisele. Igal juhul ei saa me aktsepteerida, et territooriumide teemat arutavad või isegi otsustavad omavahel Venemaa ja Ameerika üle eurooplaste ja ukrainlaste peade. Ma eeldan, et Ameerika valitsus näeb seda samal viisil. Seepärast käib tihe koordineerimine ja see jätkub lähipäevil," ütles Merz.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Igor Gretski hinnangul lollitab Putin taaskord Trumpi ning proovib lihtsalt sanktsioonide kehtestamist edasi lükata.

"Pigem tundub, et Putin tahab hoida Trumpi võimalikult kauem sellel libaläbirääkimiste rajal, kus toimub läbirääkimiste imiteerimine selleks, et mitte tõugata Trumpi teiseste sanktsioonide kehtestamisele. Trump aga kõige järgi otsustades ei tahagi neid eriti kehtestada. Ta tahab endiselt sõlmida tehingut Venemaaga Ukraina arvel," sõnas Gretski.