Kallas: Putin tahab Alaskal Trumpiga fotot ja uutest sanktsioonidest loobumist
Euroopa liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas sõnas "Aktuaalses kaameras", et Venemaa riigijuhil Vladimir Putinil ei ole mingit soovi Alaska kohtumisel reaalset rahu sõlmida, vaid soovib lihtsalt pilti president Donald Trumpiga. Lisaks soovib Putin Kallase hinnangul lükata edasi sanktsioone ning teeselda, et on läbirääkimistesse süvenenud.
Äsja lõppes väliministrite kohtumine. Milles jõudsite ühisele seisukohale?
Kõigepealt, millega kõik on nõus, on see, et me peame hoidma ühtsust ja ühtsust ka transatlantilistes suhetes ja mis puudutab Ukrainat, siis tähtis on see, et midagi ei käiks üle Ukraina pea ja midagi ei käiks ka üle Euroopa pea. See puudutab ju Euroopa julgeolekut ja loomulikult puudutab see Ukrainat. Midagi ei saa selja taga kokku leppida. See on vast kõige olulisem.
Teine punkt, mis on oluline, on see, et tingimusteta vaherahu peaks olema eelnev sellele, et üldse maha istutakse ja hakatakse millegi üle läbirääkimisi pidama. Kui endiselt pommid lendavad, siis ei ole võimalik tegelikult keskenduda sellele, kuidas ikkagi edasi minna. Need on kõige olulisemad punktid.
Ungari ei olnud nõus ja seetõttu ühisavaldust ei tulnud?
Eks Ungari on teisel seisukohal. Ungari tõstis ka teema, et peaks hoopis tegema Venemaaga tippkohtumise, aga ma tuletan meelde, et meil on Euroopa tasandil kokkulepe, et me ei tee Venemaaga tippkohtumist enne, kui teatud tingimused on täidetud ning ühtegi nendest tingimustest ei ole täidetud, seega miks peaksime me nendest tingmustest taganema.
Mida me teame praeguseks reedeks plaanitud Alaska kõnelustest? Kas Donald Trump on valmis Venemaaga kokkuleppeid sõlmima Ukraina arvel? Millisest territooriumide vahetusest saab jutt olla?
Kohtumine toimub Ameerika ja Venemaa vahel ning Euroopa ühtne positsioon on see, et Ukraina peab olema selle laua taga ja Euroopa peab olema selle laua taga esindatud, sest kui me vaatame, mis sellest kohtumisest välja võib tulla, siis selge see, et Putin tahab ühelt poolt fotot Trumpiga ja teiselt poolt tahab, et sanktsioonidest loobutaks või vähemalt sellest ähvardusest. Need on võidud, mida Venemaa saavutab ja küsimus on, mida Ameerika saavutab. Kui Ukraina oleks selle laua taga, siis oleks selge, et see on võit Ukraina jaoks, sest Putin loomulikult Ukrainat selle laua taha ei taha. Ta tahab n-ö suurtega kokku leppida, nii nagu vanasti, aga see ei ole mitte kellegi teise huvides.
Mida Euroopa saab teha?
Euroopa ja Ukraina võimekus protsessi mõjutada on see, et mistahes kokkuleppe sealt sünnib, peab Ukraina või Euroopa ka nõus olema. Muidu, kui Euroopa või Ukraina ei ole sellesse kokkuleppesse kaasatud, siis kehitatakse lihtsalt õlgu ja see ei ole ka Ameerikale ja tema usaldusväärsusele kuidagi hea, kui nemad lepivad midagi kokku, mille täitmist ei ole võimalik tagada. Seda täitmist on võimalik tagada ainult juhul, kui Ukraina on selle kokkuleppega nõus.
Mark Rutte ütles väljaandele Politico, et "Ukraina peab ise otsustama oma geopoliitilise tuleviku üle, ilma et tal oleks piiranguid oma sõjaliste vägede suurusele. Ka NATO-l ei tohiks olla piiranguid enda kohalolekule idatiival sellistes riikides nagu Läti, Eesti ja Soome". Kas siit võib olla viide asjaolule, et Putini-Trumpi diili sees tuleb valmis olla ka kokkulepeteks Balti riikide üle?
Me peame igal juhul olema tähelepanelikud, kui Venemaa kellegagi kohtub, sest see ei ole mingi üllatus, et Venemaa üks tingimusi, mida nad on ka pidevalt öelnud, on see, et vägede kohalolekut n-ö Venemaa piiride juures ei tohiks olla, mis tähendaks kogu meie riiki, aga sellest saavad ka meie liitlased aru, et selliste kokkulepete õnge ei tohi mitte kuidagi langeda.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera", intervjueeris Margus Saar












