Rehi: Venemaa väidetavad edusammud Pokrovski suunal on propaganda
Sõjablogija Artur Rehi sõnas saates "Ringvaade suvel", et Venemaa sõdurite väidetav edu Pokrovski suunal on propaganda. Ühtlasi ei suuda venelased Rehi hinnangul Pokrovskis mõne sõduriga edu saavutada ning Ukraina elimineerib kogu grupeeringu tegevuse mõne nädalaga.
Väidetavalt on Vene väed saavutanud edu Pokrovski suunal. Miks see nüüd ärevaks tegev uudis on?
Umbes nädal tagasi hakkasime Ukrainast saama rindelt teateid, et Vene väikesed üksused - me räägime kahemehelistest üksustest või nelja- ja kuuemehelistest ilma rasketehnikata - jõudsid ühe-kahe päevaga välja Donetski kaitseliinini. Need on esimesed Venemaa üksused, mis on selle kaitseliini ka nüüd ületanud, aga kuna nad on väikesed mobiilsed üksused, siis Ukraina saatis neile nüüd vastu esimese Azovi korpuse, mida juhib karjalane Denõss Prokopenko. Väidetavalt on nemad hakanud neid üksuseid sealt tagasi suruma ja ka vangi võtma ning elimineerima.
Miks see Pokrovski suund nii oluline on? Miks nad selles suunas tahavad minna?
Pokrovsk on sarnane asula, nagu oli Bahmut, nagu oli Avdiivka. See on osa Putini poliitilisest käsust võtta kogu Luhanski ja Donetski oblastid enda alla. Militaarselt olulise poole pealt võiks öelda, et Pokrovsk on maanteede ristumiskoht ja see on logistika jaoks hea koht, aga tegelikult on tegu poliitilise käsuga. Vahet ei ole, kui suured on kaotused - see linn tuleb ära võtta. Pakrovsk on lihtsalt järgmine linn ja ilma selleta ei saa võtta muid Donetski alasid.
Kui need tillukesed paari sõjaväelasega üksused sealt nii-öelda läbi imbuvad, siis mida nad õieti teevad?
See on väga hea küsimus ja seda on väga raske mõista. Me teame, et need on justkui propagandaüksused selles mõttes. Nad lähevad surema, nad lähevad Ukraina laskemoona kulutama ja leidma selliseid kohti, kus on Ukraina drooniüksused. Nad saavad sealt läbi, neil on kaasas lipp, neil on kaasas ühe-kahe päeva jagu toitu ja juua ning mõned salved. Ega nad ju sellega mingeid suuri läbimurdeid ei tee, aga Vene droonid on alati õhus ja filmivad neid klippe, kuidas Vene sõdurid neid lippe siis lehvitavad. See on suur propagandavõit Venemaale. Kõik Lääne sõjablogijad räägivad sellest, kuna Putin peaks kohtuma Trumpiga reedel Alaskal ja vahetult enne seda näeme selliseid klippe, et kümne kilomeetri kaugusel Ukraina rindejoone taga on Vene sõdur Venemaa lipuga. See on tohutu poliitiline ja propagandavõit, isegi sel juhul, kui Azovi korpus nad välja surub.

Väidetavalt üritavad venelased võimalikult palju maad ära võtta enne Putini ja Trumpi kohtumist. Kas see nüüd vastab tõele, et nad kuidagi saavad ka selle maa kätte või tõesti on lihtsalt see propaganda, et lipud lehvivad?
Teisipäevast hakkaski tulema uut infot, kuidas esimene Aszovi korpus surub tagasi ja hävitab neid Venemaa üksuseid seal ja nii palju, kui mulle tundub, siis nädala-kahe jooksul elimineeritakse kogu grupeering sealt. Mina arvaks, et nad seda maad endale ei saa, aga nad on saanud täpselt selliseid videoid, mis maailma mastaabis, kui seda näevad kümned miljonid inimesed, on poliitiline võit Venemaale.
Milline on meelsus Ukraina sõdurite seas?
See on väga erinev üksuseti. On mehi, kes on vaimselt raskemas kohas, mõned mehed on vaimselt paremas kohas. On mehi, kes usuvad, et Ukraina peaks 100 protsenti rahvusvaheliselt nõudma kõiki oma maid tagasi ja neil on selleks rahvusvaheline õigus. On ka sõdureid ja on ka Ukraina inimesi, kes tahaksid juba vaherahu ja tahaksid võib-olla mõned maad ära anda, et oleks rahu.
Rahvast on palju, arvamusi on erinevaid, aga suurem osa armeest ikkagi usub, et suudetakse koos Ameerika abiga vaenlane välja suruda. See, kuidas reedene kohtumine Putiniga välja tuleb, kindlasti väga oluliselt mõjutab Ukraina sõdurite arvamusi. Väga palju jälgitakse, mida Trump teeb. Rindelt vaadatakse telefonidest uudiseid ja kõik see mõjutab nende igapäevast võitlusvõimu väga palju.
Mis on kõige suurem vajadus, mida Ukrainal täna vaja on?
Ma ütleks praegu kõige suurem vajadus - see kõlab nüüd imelikult - on see, et Trump otsustaks ära ning astuks julgelt ja kindlalt Ukraina poolele. Siis saame kõigest muust rääkida.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Ringvaade suvel", intervjueeris Hannes Hermaküla









