Kaju: Venemaa püüab aktiivsema tegevusega Ukrainas mõjutada Alaska kohtumist

Venemaa lahinguline aktiivsus Ukrainas ei anna kuidagi märku, et ta sooviks sõjategevus peatada ning seda võib vaadelda reedel Alaskal toimuva USA-Vene tippkohtumise kontekstis, ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juht Gert Kaju.
"Shahed-tüüpi droonide, liugpommide ja kaudtulelöökide kasutamine peegeldab Vene Föderatsiooni juhtkonna soovi saavutada maksimaalsed tulemused enne võimalikke rahuläbirääkimisi," rääkis Kaju reedel toimunud tavapärasel briifingul kaitseministeeriumis.
Kõige aktiivsem on Venemaa jätkuvalt Ukraina Donetski oblastis, kus on augustis 13. kuupäeva seisuga vallutanud juurde ligi 240 ruutkilomeetrit. Samas on see suurusjärk võrreldaval tasemel eelnevate suvekuudega, kus juunis ja juulis on Vene relvajõud vallutanud 500-600 ruutkilomeetrit Ukraina alasid, tõdes Kaju.
Pealöögisuunal Donetski oblastis, eelkõige Pokrovski suunal on kõige märkimisäärseim areng viimasest nädalast seotud Vene üksuste edenemisega Dobropillia-Pokrovski teljel, kus väikeüksuste taktikaid kasutades on Vene väed osaliselt tunginud kitsa ribana kuni kümne kilomeetri sügavusse, kommenteeris kaitseministeeriumi esindaja.
Vene relvajõudude taktika hõlmab väikeseid gruppe, mis võivad koosneda kuni kümnekonnast sõdurist, mis proovivad liikuda varjatult Ukraina üksuste kaitseliinide taha. Sageli teostatakse selliseid liikumisi ilma rasketehnikata, mis teeb antud gruppide avastamise veelgi raskemaks kaitsvale poolele, selgitas Kaju.
Kuigi puudub info suuremas mahus soomustatud tehnika kasutamisest antud piirkonnas, siis väga tõenäoliselt proovivad Vene üksused konsolideerida lähipäevadel saavutatud edu täiendava isikkoosseisu, kaudtule ja droonilöökide toel, rääkis ta. Tõenäoliselt on antud suuna rünnakute peamine eesmärk lõigata läbi Pokrovski ja Konstatinivka asulaid ühendavad varustusteed. Lisaks sellele on tõenäoliselt eesmärk luua soodsamad tingimused Slovjanski ja Kramatorski kaitsekeskustest ümber minemiseks.
Samas teeb see, et Pokrovski läbimurdes on seni kaasatud valdavalt kergelt relvastatud üksused, lihtsamaks ka nende hävitamise või tagasitõrjumise Ukraina vägede poolt, märkis Kaju.
Kaitseministeeriumi esindaja tõi briifingul esile ka selle, et tõenäoliselt on Venemaa alustamas Kurski suunalt aktiivses lahingtegevuses olnud üksuste osalist väljavahetamist, sealhulgas ka õhudessantvägede allüksuste väljatõmbamist. Need üksused taastatakse lähinädalatel ja saadetakse seejärel Donetski või Zaporižžja oblastitesse eesmärgiga toetada sealseid operatsioone, et vallutada täielikult Donetski oblast.
"Taaskord viitab see Venemaa prioriteetidele, mis hetkel on eelkõige suunatud Donetski oblastisse," märkis Kaju.
Kokkuvõtteks rõhutas kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juht uuesti, et Venemaa praegust tegevuse aktiviseerumist Ukrainas tuleks vaadelda reedel Ameerika Ühendriikides Alaskal toimuva USA presidendi Donald Trumpi ja Vene režiimijuhi Vladimir Putini kohtumise valguses, millelt lääs ootab kokkulepet sõjategevuse peatamiseks ja suuna võtmist konflikti lahendamisele.
Toimetaja: Mait Ots










